Читать книгу Rättsepp Õhk - August Kitzberg - Страница 5

Esimene järk.

Tuba Tõistre-Tooma talus. Esimene uks wiib õue, teine taha-kambri. Ees, keset tuba, rättsepa töölaud masinaga.

Esimene etendus.

Õhk ja tema õpilane Hans, istuwad töölaua juures. Õhk õmbleb kiiresti masinaga ja wilistab selle juures tasakest lustilist lugu. Hans, töö süles, püüab kärbseid.

Õhk (silmi üles lüües).

Poiss, sina ilmarigu, kas sel wiisil peab sinust tubli rättsepp saama? Oota sa! (kahmab winkli ja rabab Hanssu üle laua lüüa, see hoiab eest kõrwale ja winkel kolksatab wastu lauda.)

Hans.

No-no, peremees!

Õhk.

Mis „no-no, peremees!” Küll ma sind õpetan! Oled töö juures, siis pane pihta, — paned töö käest, siis löö tulli. Igal asjal oma aeg.

Hans (naerdes).

Ega’s töö jänes ei ole, et ta eest ära jookseb, ega inimene puu ega luu...

Õhk (tõsiselt).

Hans, Hans, ei sinust küll saa õiget rättseppa, kellest meie seisusele auu loota; sa oled ju päris laisk-mait. Inimene ei pea töö armastaja olema, waid töö wihkaja, aga sina armastad tööd.

Hans.

Siis on ju hästi, meister.

Õhk.

Mis hästi, ma ütlen: sa oled töö armastaja, sa armastad, et sul tööd on. Aga sa pead töö wihkaja olema, teda ärahäwitama, ärategema, et teda enam ei ole.

Siis oled sa mees! — Näita, missugused su nööbiaugud on saanud.

(waatab üle laua Hans u tööd.)

Näe, näe, need nüüd mõne nööbiaugud, konarikud kui sea songermaa! Siledad peawad nad olema, siledad nagu...

(Kahmab jälle winkli järele, Hans aga on kärmem, tõmbab winkli ära ja hoiab selja taha.)

Õhk (ümbert laua longates ja Hansu pool naljaga, pool pahaga õlast wapustades).

Sina, sinust ei saa õiget rättseppa. Töö on sul kõrwaline asi, sa mõtled gummikraede ja siidilipsude pääle. See on edewus! Waata, mina, kas oled mul gummikraet ehk siidilipsu näinud?

Töö juures olen ma lihtsalt särgiga, kui wälja lähen, raiskan õhukese siidi-rätiku ümber kaela. Sina aga ehid ennast untshantsakate järele.

Katsu, mis saks sa mul weel ei ole. Waat, mis saksa hilpude asi on: hilbud küll, aga, kui sul raha taskus ei ole, oled hilpharakas.

Sina ehid ennast juudirättsepa taoliseks! — Mis, sul on uurikett? Kas sul uur ka on?

(Tõmbab keti otsa Hansu taskust wälja, uuri asemel tuleb sibul nähtawale.)

Hans (kahmab keti järele).

Meister!

Õhk.

Hahaha! Sibul! Kuulnud olin, näinud ei olnud sarnast lugu, hahaha! Oi-oi poissi, noo-noo poissi, küll ma räägin su emaga.

(Wiskab keti nurka.)

Pressraud wii tulle, pärast räägime edasi. — Niisugune ilmarigu!

(Istub töö juurde.)

Hans (häbelikult, otsib nurgast oma keti, siis pressrauaga ära).