Читать книгу Teine katse - Aura Holden - Страница 5

ESTEE DAGOBERT OLI arvutidisaini spetsialist ja töötas büroos, mis selles vallas teenust pakkus, kusjuures mitmes suunas. Oma esimese eriala poolest oli ta kunstnik.

Kunstiinimestel on ajast aega olnud raske oma elukutsega ära elada, Estee aga ei tahtnud vireleda ja omandas teise ameti, mis muide on tihedalt seotud esimesega.

Peamine oli see, et teine ei meeldinud Esteele sugugi vähem kui esimene. Arvutidisain haaras teda nii, et mitu aastat pühendas ta ainult sellele, saavutades päris suurt edu. Tõsi küll, pintslid ja värvid olid sel ajal unustatud. Tänu kujundlikule mõtlemisele ja ebastandardsele lähenemisele võitis Estee juhtkonna heatahtlikkuse ning kindlustas end materiaalselt. Peale selle jõudsid temani kuuldused, et teda tahetakse edutada selle osakonna juhatajaks, kus ta töötab, kuid otseseid pakkumisi ei järgnenud.

Muide, arvutidisaini büroos Virtual Art Vision ei olnud kõrgetele ametipostidele määramine lihtne. Räägiti, et Lesly Knollil, kõrgema juhtkonna ühel võtmeisikul on selles suhtes eriline seisukoht. Tema puhul oli nii, et kui jutt käis meessoost kaastöötajast, lähtuti kohale määramisel eranditult kandidaadi erialastest oskustest, kui aga tegemist oli naissoo esindajaga, asusid esikohale mister Knolli isiklikud sümpaatiad. Kui naissoost kaastöötaja ei olnud esimeses nooruses või tal oli pere, võttis Lesly Knoll otsuse vastu nagu meessoost töötaja puhul. Kui aga asi puudutas kenakest vallalist tütarlast…

Büroos leviv kuulujutt kinnitas, et üks endistest kaastöötajatest, Laura Wrench, ei saanud omal ajal osakonna juhataja kohta, mida Esteele lubati, mitte juhuslikult. Nagu oleks ühel õhtul, kui tööpäev juba läbi oli ja töötajad koju läinud, Lesly Knoll kutsunud Laura oma kabinetti. Kui viimane oli sisenenud, sulges mees kindlalt ukse. Järgnev jäi saladuseks, erandiks ühe koristaja kuuldud imelikud kriiksud ja kummalised sahinad, nagu oleks mööblit nihutatud ning lõpuks ka oigetaolised helid.

Kuidas see ka polnud, kuid järgmisel päeval asetas Lesly Knolli sekretär Laura Wrenchi lauale koopia käskkirjast, millega ta selle osakonna juhatajaks määrati. Laura vaid muigas vaevumärgatavalt, avaldamata selle üle mingit imestust.

Kolme aasta pärast lahkus ta millegipärast töölt ja sellele kohale määrati Cyril Thurn. Mees töötas Laurast tunduvalt kauem, kuid detsembri alguses tegi ta juhtkonnale teatavaks, et ei soovi pikendada lepingut, mis lõpeb järgmise aasta oktoobris.

Sellise otsuse põhjus oli Esteele teada. Ühe vestluse ajal oli Cyril pillanud, et talle pakutakse kõrgemalt tasustatavat tööd Philadelphias. Varsti pärast Cyrili vestlust büroo juhtkonnaga hakkasid levima kuuldused Estee võimalikust määramisest osakonna juhi kohale.

“Noh, pane end valmis!” ütles Daisy kavalalt muiates.

Jutuajamine toimus pisikesel vaheajal, mille Estee endale tassikese kohvi joomiseks oli korraldanud.

“Milleks?”

Estee vaatas hämmeldunult sõbrannale otsa.

“Kuidas? Kas sa siis Laura Wrenchi lugu ei tea? Praegu tundub nii, et sinu ees avaneb samasugune perspektiiv.”

“Osakonda juhtida?” Estee kortsutas laupa. “No see ei ole veel teada. Ainult jutud. Meie omad peavad ju alati kedagi taga rääkima,” ta nookas peaga naaberruumi poole, kus töötasid teenistusjärgult madalamal olevad töötajad. “Nemad ongi…”

“E-ee, ära ütle midagi,” vibutas Daisy näppu. “Jutud lihtsalt niisama ei teki! Mingi informatsioon on kusagilt läbi imbunud. Ehk kuulis Meg midagi ja jagas kuuldut kellegagi?”

Jutt käis Lesly Knolli praegusest sekretärist Meg Breitlist, kes tõepoolest oma keelt hammaste taga ei suutnud hoida, kuid samas oli tal rohkesti muid häid omadusi, nagu näiteks oskus suurepärast kohvi keeta. Tänu sellele peeti teda heaks kaastöötajaks.

Muide, pole ka välistatud, et Lesly Knoll temalt muud ei nõudnudki.

“Mitte ei tea…” venitas Estee.

“Ah, mida siin teada? Otsusta ise, kas sellised kuuldused saavad tekkida tühjale kohale? Samas mainitakse ju konkreetselt sinu nime ja mitte kellegi teise oma. Järelikult on kusagil see küsimus arutlusel olnud.”

Daisy tõstis silmad paljutähendavalt lae poole, andes sellega mõista, et mõtleb selle all juhtkonda.

Mehaaniliselt jälgis Estee tema pilku ja kehitas õlgu. Tema žest oleks nagu öelnud: paljugi mis, see pole rohkem kui oletus. Daisy ei pööranud tema sõnatule protestile mingit tähelepanu.

“Sellepärast ma räägingi, et pane end valmis,” lisas ta.

Estee kortsutas kulmu.

“Kas sinu arust püüab Knoll mulle külje alla pugeda?”

Daisy rüüpas mõtlikult lonksukese kohvi.

“Noh, asi ei ole mitte ammuses loos Laura Wren-chiga – Knoll pöörab erilist tähelepanu ka teistele töötajatele. Näiteks kuulsin ma poole kõrvaga, et viimati kurameeris ta ühe tütarlapsega müügiosakonnast.”

“Tõsi ka või?” võpatas Estee.

Daisy noogutas.

“Kuulduste järgi pidi ka seal varsti vaba koht tekkima ja see ilmselt oligi Knollile tegutsemise ajendiks. Niisiis hakkaski ta tüdrukule külge lööma.”

“Kes ta on, kas mina tean teda?”

“Vera Wellport.”

Estee silmis vilksatas imestus.

“Aga ta ju lasti lahti!”

“Selles asi ongi. Räägitakse, et Vera lükkas Knolli lähenemiskatse tagasi ja selle tulemusel sai vaba koha endale see suure juuksepahmakuga noormees… Mis ta nimi nüüd oligi?”

“Prillidega?”

“Jah.”

“Frankie?”

“Täpselt, just tema!”

“Loodan, et Knoll temalt samu teeneid ei nõudnud, mis Laura Wrenchilt või Vera Wellportilt?” hakkas Estee itsitama.

Daisy raputas muiates pead.

“Ei, mister Knollil selliseid kalduvusi märgatud ei ole. Tal on traditsiooniline orientatsioon.”

Pisut kulmu kortsutades lisas ta:

“Mina sinu asemel nii kergemeelne ei oleks. Suhtu probleemi tõsisemalt, sest asi puudutab sinu tööd. Niipalju kui mina tean, teisi eksisteerimise allikaid sul ei ole, nii et…”

Daisy jäi vait.

“Oota, kas sa mõtled tõsiselt varianti, mille puhul mina nõustun edutamiseks Knollile meele järele olema?”

“No-o..” venitas Daisy kõrvale vaadates ebamääraselt.

Estee Daisyt puuriv pilk oli terav.

“Ei-ei, sõbranna, räägi lõpuni!”

Daisy kehitas õlgu.

“Tegelikult ei ole see minu asi. Ei oleks üldse vaja olnud seda vestlust alustada…”

“Miks sa siis alustasid?”

“Lihtsalt kuulsin, kuidas tüdrukud arutasid sinu võimalikku määramist ja…”

Estee silmis vilksatas ärevus.

“Kas sa ei taha mitte ütelda, et kogu meie osakond naudib ette, kuidas Lesly Knoll mind “harima” hakkab?”

Daisy kohmetus ja hakkas toolil nihelema.

“Naudib – see on liiga kõlavalt öeldud. Valjusti ei räägi sinu võimalikust suhtest Knolliga mitte keegi.”

“Kuid see kõik hõljub õhus?”

“Voh!” rõõmustas Daisy millegipärast. “Väga õnnestunud väljend.”

Estee pigistas hetkeks silmad kinni.

“Õudus! Mina käin tööl ega kahtlusta midagi, aga minu selja taga punutakse intriigi.”

Daisy niheles jälle kohmetult.

“Miks sa liialdad? Mõtlesid välja mingi intriigi. Midagi taolist ei ole kellelgi mõtteski. Inimloomus on juba kord selline, et muutused lähedaste suhetes – sealjuures veel intiimset laadi – kutsuvad esile ümbritsevate elava uudishimu.”

“Sul on hea filosofeerida,” ohkas Estee, “kuna see kõik sind ei puuduta. Aga kuidas mina pean käituma, kui Knoll tegelikult ka otsustab… kuidas ütelda, minu vastupidavust katsetada?”

“Sellest ma sulle ju räägingi!” hüüatas Daisy. “Ja sina solvud. Mõtle parem, kuidas käituda, kui Knoll sind tõepoolest oma kabinetti kutsub ja sulle selle eespool mainitud ebaväärika ettepaneku teeb?”

Estee surus hambad kokku.

“Ma klohmin ta läbi.”

“Ja tema ei anna sulle osakonna juhataja kohta!” pareeris Daisy. Mõne hetke jälgis ta Estee näoilmet, seejärel venitas imestunult:

“Kas sind ei ahvatle edutamine?”

“Mitte sellise hinnaga!” ütles Estee õlgu kehitades tormakalt.

“Selle järgi otsustades, et sa vastuse andmisel isegi ei mõelnud, ei taha sa tõepoolest osakonda juhatada,” konstateeris Daisy.

Seekord kortsutas Estee sügavmõtteliselt laupa ja juurdles mõne aja, enne kui vastas:

“Ei, miks mitte? Tahan. Juhi staatus annab mulle rohkem vabadust ja kätkeb endas häid loomingulisi väljavaateid.”

“Ah nii, tähendab, sul ikkagi ei ole midagi selle vastu, et see koht hõivata?” naeratas Daisy.

Estee kergitas kulmu.

“Ütlesin sulle ju, et mitte sellise hinnaga.”

Mõne aja vaikisid mõlemad, seejärel poetas Daisy ohates:

“Sinu mõttekindlust tuleb küll kadestada…”

“Jäta,” lõi Estee käega, “võiks arvata, et kõik naised saavad oma kasulikud ametid šefi voodist läbi käinuna!”

“Loomulikult mitte. Kuid… Ühesõnaga, sul on lihtne rääkida, sina oled meil andekas. Aga mida vähemandekad tegema peavad?”

“Ja ikkagi ei ole mina üksi sellisel arvamusel,” vaidles Estee. “Vera Wellport mõtles ju samuti.”

“Ja millega see lõppes?” mühatas Daisy.

Estee kiristas hambaid.

“Lesly Knoll ei julge mind vallandada! Olgu ta pealegi tippjuht, kuid on temast veelgi kõrgemal astmel olevaid inimesi. Näiteks peadirektor. Või lõppude lõpuks büroo omanik ise.

Kui on vaja, siis pöördun kellegi poole neist. Räägin, millega Lesly Knoll tegeleb.”

Daisy raputas aeglaselt pead.

“Sul ei tule sellest midagi välja.”

“Miks siis?”

“Mõtle ise: noh, jutustad kellelegi neist selle loo, kuidas Lesly Knoll sind võrgutada püüdis. Ja edasi?” Estee naeratas kättemaksuhimuliselt. “Edasi kutsub juhtkond ta vaibale ja korraldab suurejoonelise peapesu.”

“Arvad sa nii?” vaatas Daisy talle kaheldes otsa.

“Loomulikult. Siin ei ole midagi arvata.”

“Minu meelest ei ole kunagi ülearune pisut mõelda.”

Estee vaatas tähelepanelikult sõbrannale otsa.

“Kuhu sa tüürid?”

“Võiksid ise arvata,” pomises ta. “Oled ju meil tarkpea.”

“Ära venita!” sõnas Estee kannatamatult. “Räägi, mis sul mõttes on?”

Daisy kehitas õlgu.

“Kõik on nii lihtne, et ei vajakski selgitamist.”

“Ikkagi, ütle mulle, palun!”

“Noh, lähed sina meie kõrgete ülemuste juurde ja räägid Lesly Knolli tegudest. Juhtkond kutsub ta välja, et ole mees ja räägi, aga tema: ma ei tea midagi, see kõik on väljamõeldis. Estee Dagobertile viirastus, et mina teda taga ajan. Mul ei ole midagi taolist pähegi tulnud, olen korralik inimene. Ja üldse – ta esitab soovitut tegelikkuse pähe. Mõistad? Keda juhtkond uskuma peab – sind või Knolli? Tekib tupikolukord: sinu sõna Knolli oma vastu. Kumb teist valetab, on võimatu kindlaks teha juhul, kui sul ei ole just tunnistajat või veel parem kahte. Kuid tunnistajaid sul ei ole, seda võin ma kohe öelda. Lesly Knoll ei ole nii rumal, et arendada oma suhet sinuga kõrvaliste isikute ees.”

Estee sügas mõtlikult ninajuurt.

“Millise sünge pildi sa maalisid!”

“Anna andeks… Kas ma kurvastasin sind? Aga on parem sündmuste võimalikud variandid kohe hästi läbi mõelda, valmistuda ja võtta ebameeldivused vastu täies relvastuses kui olla ootamatult tabatud. Kas mul pole õigus?”

“Miks mitte, isegi väga,” ütles Estee mingeid omi mõtteid mõlgutades.

“Kuna sul ei ole plaanis Lesly Knolli püüdlustele vastata, tähendab see seda, et pead läbi mõtlema oma edasise taktika.”