Читать книгу Võidusõit armastuse nimel - Barbara Cartland - Страница 4

1890. aastal, viis aastat pärast käesoleva romaani ilmumist, tabati kolonelleitnant Sir William Gordon Cumming, Walesi printsi lähedane sõber, Yorkshire’s ühel Tranby Crofti kodusel peol kaardimängupettuselt.

Teiste külaliste poolt süüdistatuna kirjutas Sir William alla dokumendile, milles ta lubas mitte kunagi enam kaarte mängida, eeldusel, et kõik juuresviibivad härrasmehed “vaikivad” sellest, mida nad arvasid olevat juhtunud.

Kuid kuulujutud jõudsid Pariisi välja ja Gordon Cumming ähvardas oma algsetele süüdistajatele laimu eest kätte maksta.

Vaatamata sellele lükkas sõjaväeadministratsioon tagasi tema avalduse erru minna ning käskis tal ilmuda sõjakohtu ette.

Asjade sellise käigu juures ei palutud tunnistusi andma mitte ainult peol viibinud suursuguseid külalisi, vaid isegi Walesi prints.

Kuigi Sir William oma süütusele kindlaks jäi ning tema advokaat kogu südamest sellesse uskus, pidas lordist peakohtunik süüaluse vastu tugevalt erapooliku kõne. Otsus kõlas süüdimõistvalt.

Sõjaväest vallandatuna, klubidest väljaheidetuna, ühiskonna poolt boikoteerituna ütles Gordon Cumming kord oma tütrele:

“Ma pidasin oma tutvusringkonnast sõpradeks paarikümmend inimest, aga keegi neist ei rääkinud minuga enam sõnagi.”

Sajandivahetusel lakkasid Gaiety teatri etendused vähehaaval olemast muusikalised burleskid ning muutusid muusikalisteks komöödiateks. Kõiki teisi lõi “Väike lambur Jack” nimiosas Nellie Farreniga ning miss Wadmaniga, kes samuti mängis meherolli.