Читать книгу Jääpurikas Indias - Barbara Cartland - Страница 4

Nagu ma selles raamatus selgitanud olen, ei kavatsenud Ida-India kompanii liikmed valitseda Indiat, vaid seal lihtsalt raha teha.

See õnnestus neil väga edukalt kogu 18. sajandi vältel.

Kui britid võimu üle võtsid, otsustasid nad oma eesmärke muuta, eriti Thagi suhtes.

Jumalanna Kalit kummardav Thag oli julm kägistajate vennaskond, kes oli Indias reisijaid sadu aastaid terroriseerinud.

Neil oli oma hierarhia, traditsioonid ja rituaalid.

Nad uskusid, et kui nad teedel võõraid kägistavad, teevad nad seda Kali nimel.

Thagil oli tähtsate indialaste tugev salajane kaitse. Kuna see oli briljantselt organiseeritud salasekt, oli nende vastu äärmiselt raske võidelda.

Väljakutse võttis vastu kapten William Sleeman, kes saabus Indiasse 1809. aastal.

Esmalt hakkas ta thagide võika saladuse vastu huvi tundma kohtuniku ja politseinikuna Kesk-Indias.

Kannatlikult ja järjekindlalt uuris ta sekti kohta nii palju kui võimalik.

1820. aastaks oli tema elueesmärgiks saanud sekt hävitada.

Thagid tegutsesid täiesti salaja, kuid nad olid maanteemõrvarid.

Leides teel rändajate rühma, poetasid nad end meelitava jutuga nende seltskonda ning reisisid tihti koos nendega päeva või paar.

Kui aeg ja koht tundusid sobivad olevat ja ended head, tapsid nad oma reisikaaslased.

Nad kägistasid inimesi selja tagant kollase silmusega, mida nimetati rumal.

Sleeman hindas Kesk-Indias turvaliselt reisimise võimalust peaaegu kaks ühele.

Arvati, et thagid tapsid aastas 40 000 inimest.

Sleeman andis endast parima ning 1833. aastaks oli thagism oluliselt vähenenud.

Samas ei suutnud keegi iga kadunud rändaja jälgi ajada ning Thagi mõrvadest tuli teateid veel 1904. aastal.