Читать книгу Armastuse varjus - Barbara Cartland - Страница 4

Kui käisin 1927. aastal esimest korda Türgis, oli riik väga vaene. Suurem osa Konstantinoopoli tänavapilti sisustavatest inimestest olid 1917. aastal revolutsiooni eest põgenenud venelased.

Olin abikaasaga Vahemere-ristlusel ja laevakapten hoiatas meid, et vaataksime ette, mida sööme või joome.

Mind lummas Konstantinoopoli ilu. Nägin esimest korda haaremit ja nautisin idamaist turgu.

Teist korda sattusin Türki 1976. aastal koos kahe pojaga. Selleks ajaks oli seisukord riigis paranenud, kuid endiselt valitses vaesus.

Põnevusega ületasime praamil Dardanellid, nagu käesolevas romaanis tehakse, ja liikusime mööda rannikut, külastades Troojat ning teisi iidseid vaatamisväärsusi.

Ephesos oli väga meeldiv ja selle ilu ning ajalugu ei unune mul iialgi.

Kui läksin Türki ka kolmandat korda, oli kõik taas muutunud.

Sinna oli ehitatud hiigelsuuri hotelle, mis on niisama mugavad ja luksuslikud nagu mujal Euroopas, Bosporuse väin oli endiselt kaunis ja inimesed terved, õnnelikud ning külalislahked.

Oma suureks rõõmuks sain teada, et kolmkümmend protsenti Türgi naistest loeb minu romaane.

Ehkki suur osa neist olid plagiaadid, polnud need sugugi kehvad, ja mul oli hea meel neid näha.

Sõitsin piki Bosporuse kaldaäärt, kuni jõudsin sultanite suvepalee juurde, mis andis mulle tõuke käesoleva romaani kirjutamiseks.

Loo süžee turgatas mulle pähe teel kohta, kus Bosporuse väin suubub Musta merre.

Veetsin noorema pojaga Türgis väga meeldivalt viis päeva. Inimesed olid nii lahked ja sõbralikud, et otsustasime võimalikult ruttu naasta.