Читать книгу See on armastus - Barbara Cartland - Страница 4

Kuningliku ratsaväe ülemat peeti tähtsuselt kolmandaks kõrgemaks ametnikuks õukonnas, kes jäi alla vaid ülemstjuuardile ja -kammerhärrale.

Ametlikult nimetati seda ametimeest konstaabliks ning tal oli palju rohkem võimu kui ta järeltulijatel tänapäeval.

Näiteks vastutas ta kõigi nende küsimuste korraldamise ja otsustamise eest, mis olid seotud Tema Majesteedi tallide, võiduajamiste ning tõuhobuste aretamisega, samuti allusid talle tallmeistrid, paažid ja muud selle osakonna palgalised.

Pidulikel rongkäikudel ratsutas ta kohe kuninga taga, aga valitseva kuninganna puhul istus tõllas koos Tema Majesteediga.

Kuninganna Victoria kroonimisel sõitsid ratsaväe ülem ja ülemõuedaam koos kuningannaga riigitõllas.

Praegune ratsaväe ülem on Westmorlandi hertsog.^[1.]

Ajalooliselt algasid kirjapanekud sellele ametikohale määramisest 1391. aastal esimese kuningliku ratsaväe ülema söör John Russelliga.

Sellel kohal, mis asutati aastal 1360, oli enne teda küll veel neli ametimeest, kuid Russell oli esimene, kes sai selle tiitli ametlikult. Ta teenis Richard II-st.

Tol ajal muutus ametikohale määramine võimuloleva valitsusega ja oli osaks valitsuse haldusalast.

Varasematel päevadel oli ratsaväe ülem ühtlasi ka lahingu ülemkonstaabel, lisaks sellele, et talle allusid kuninglikud tallid, võistlushobused ja tõutäkud.

1 David Fane, 15. krahv Westmorland, oli kõnealusel ametikohal 1978–1991. (Tõlk) [ ↵ ]