Kõige tumedam tund

Оглавление

Barbara Erskine. Kõige tumedam tund

Sugupuu

Proloog

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

Epiloog

Post scriptum

Autori märkused

Отрывок из книги

Laurence Standish heitis pilgu tahavaatepeeglisse ja krimpsutas rahutult nägu, pöörates vana Citroën Estate’i peateelt ära kõrvalteele, mis järsult langedes lookles läbi metsasalude alla orupõhja poole. Läikiv must Ford, mis oli ta kannul püsinud viimased kakskümmend miili või umbes nii, järgnes talle ja vähendas vahemaad.

Esimest korda oli ta autot märganud Chichesterist välja sõites. See oli tal kogu aeg taga − liiga lähedal − ja ärritas järjest rohkem. Võib-olla poleks ta pidanud peateelt maha keerama. Nüüdseks oli ta äragi eksinud, tuntud radadest eemaldunud ning tegi endale teed üles ja alla mööda looklevaid tanumaid, teadlik, et võõras auto on endiselt tahavaatepeeglis.

.....

„Erakordne,” lausus mees. „Meil polnud õrna aimugi, et ta on maalil. Kas sa arvad, et Lol leidis ta sealt üles? On sul teada, kas ta ehk laskis maali läbi valgustada?”

Lucy raputas pead. „Arvan, et ta kavatses seda arutada professor Solomoniga. Ta võttis hulk fotosid, tegi ka lähivõtteid. Ta pidi midagi aimama, kuid mingit märki seal ju polnud. Mitte midagi. Vaatasin luubiga. Alles siis, kui puhastama hakkasin, leidsin sealt alt midagi.” Lucy pööras end ja esimest korda pika aja jooksul nägi Robin erutussädemeid naise silmades.

.....