Читать книгу Armastuse tähtsus - Барбара Картленд - Страница 6

Teekond Calais’st Doverisse oli Luellale ja ta tädile raske. Meri pillutas laeva nii armutult, et mõlemad jäid merehaigeks.

Kui nad lõpuks Doveri sadamasse jõudsid, oli Luella krahvinna pärast väga mures, sest tädi hakkas juba arutut juttu rääkima.

„Ma arvan, et peaksime täna ööseks Doverisse jääma, mitte üritama Hastingsisse jõuda,” lausus ta, kui kaks madrust tädi mööda maabumistreppi laevalt alla aitasid.

„Ei, me peame edasi minema. Ma olen piisavalt terve, et tõllasõidule vastu pidada.”

Luella uuris murelikult tädi kaamet nägu. Kuigi vanadusnõtrusest oli naine veel kaugel, jättis ta hetkel väga põdura mulje. Ta oleks nagu üleöö vanaks jäänud.

Madrused leidsid neile ruttu kiirete hobustega postitõlla ja veendusid enne lahkumist, et tädi on end mugavalt sisse seadnud.