Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Esimene peatükk
Teine peatükk
Kolmas peatükk
Neljas peatükk
Viies peatükk
Kuues peatükk
Seitsmes peatükk
Kaheksas peatükk
Üheksas peatükk
Õde Henrietta Brodie haigutas, ronides üles mõnest trepiastmest, mis viisid naisteosakonda; ta oli olnud eelmisel õhtul kaua üleval ja kuulanud koos teiste palatiõdedega Agnes Benti juttu. Agnes töötas meesteosakonnas ja oli sealt lahkumas, et mõne nädala pärast abielluda, aga ikka veel oli tal lahendamata keeruline probleem, kas kanda oma pulmas kübarat või loori. Tal oli leebe iseloom ja ta kuulas teiste arvamust ning vaidlus oli kestnud veel pärast keskööd. Henriettal oli olnud tore; talle meeldis Agnes, kes oli piisavalt kena, et kanda, mida iganes soovis. Aga igaühel oli oma arvamus ja vestlus kestis kauem, kui ta oli oodanud, ning nad jõid ära mitu kannu teed ja kui ta viimaks voodisse läks, lamas ta veel kaua aega ärkvel.
Agnese õnnelik sädistamine oli talle meelde tuletanud, et saab nädala pärast kakskümmend üheksa, ja veel hullem, ta oli hiljuti teist korda keeldunud Roger Thorpe’i, St. Clementi haigla peafarmatseudi abieluettepanekust ega arvanud, et mees veel kunagi ta kätt paluks. Kui Henriettal oleks olnud sugulasi, kes võinuks nõu anda, oleks talle ilmselt öeldud, et lihtsalt rumal oli lasta käest võimalus abielluda nii väärt mehega – Henrietta-vanuse, kindla ja tõsisega, kes teeb palju tööd. Roger polnud esimene mees, kes oli ta kätt palunud, aga võib-olla oli ta viimane.
.....
Härra Boggett uuris veel kord pabereid. „Muidugi, aga maja on külas ja maksud on madalad, ma kujutan ette, et aastas kulub ehk viiskümmend naela.”
Henrietta tegi peas kiireid arvutusi. Tal oli natuke raha kõrvale pandud, ta oli noor ja tugev ning võis alati tööd leida, kui vaja. Ta tõmbas hinge ja naeratas mehele. „Teate, ma arvan, et lähen elan mõnda aega seal – kui mulle väga meeldib, siis jäängi ehk sinna – siin ei hoia mind miski kinni.”
.....