Читать книгу Lady Almina ja tegelik Downton Abbey - Carnarvoni Krahvinna - Страница 10

3
DEBÜTANT ALMINA

1893. aasta augustis, kolm kuud pärast seda, kui Alminat oli õukonnas esitletud, kohtas ta ühel Alfred de Rothschildi nädalalõpupeol Halton House’is Lord Carnarvoni. Sir Alfredil oli kombeks oma külalisi võõrustada ülima suurejoonelisusega. Ta oli kahtlemata väga õnnelik, et sai tervitada oma kodus Lord Carnarvoni, kes oli suurepärane jahimees, pajatas põnevaid lugusid oma rännakutest ning ühtlasi omas tiitlit ja üht vägevamatest valdustest kogu riigis.

Kuna viiendal krahvil oli kaelas paras võlakoorem, näis ta olevat jõudnud järeldusele, et oleks ettevaatamatu abielluda rahatu naisega. Ja kuulu järgi Rothschildidega seotud Almina oli talle juba silma jäänud.

Arvatavasti kohtusid nad esimest korda 10. juulil Buckinghami palees riigiballil, kuhu Almina oli läinud koos oma tädi, Lady Julia ja nõoga. See oli hooaja avapidu seltskonnas esmakordselt esinevatele neidudele ja osa võtsid kõik, keda oli esitletud, nii nagu ka viimane kui üks hertsog, markii ja krahv riigis. Arvestades, et Alminal oli vähe lootust olla kutsutud eriti peene rahva muudele pidustustele, oli see tema ainuke võimalus äratada seltskonna ülemkihti kuuluva kosilase tähelepanu. Ta ei jätnud juhust kasutamata.

Ema ja tädi innukal kaasabil olid Almina tualetid selleks hooajaks valitud erilise hoolega. Almina armastas moodi ja tal oli ka võimalus muretseda endale kõige peenemaid rõivaid, kübaraid ja ehteid. Iga seltskondliku sündmuse puhuks olid ette nähtud ranged reeglid, missuguseid rõivaid on sobilik kanda. Almina ballikleit oli valge ja suhteliselt napilt kaunistatud, ta kandis minimaalselt ehteid ja õlgadeni ulatuvaid valgeid kindaid. Ameerika pärijanna Consuelo Vanderbilt, kes pool aastat pärast Almina pulmi läks mehele Marlborough’ hertsogile, oli debütandina Pariisist Londonisse tulles üsnagi vapustatud. Pariisis kandsid neiud rõhutatult ontlikke kleite, Inglismaal aga peeti tavaliseks sügavamat dekolteed, mis jättis õlad rohkem paljaks.

Paleesse oli kogunenud sadu debütante, kõik närveldades teadlikud sellest, nad on näitamiseks välja pandud, lootuses leida endale kena ja sobilik mees. Nad istusid koos oma saatjate ja tantsukaartidega, kuhu noormehed võisid valsi või polka juurde kirja panna oma nime. Tegemist oli peene, kuid väga võistlusliku ettevõtmisega, mis võis määrata neidude kogu edaspidise elu.

Almina oli võrratu hoiakuga ilus tüdruk, väike Dresdeni nukuke. Temas oli särtsakat võlu, mille ta oli kaasa saanud Pariisist, sirgudes rafineeritud elegantsi ja pillava dekadentsi üldtunnustatud pealinnas. Lord Carnarvon pani teda tähele võib-olla siis, kui neiu tantsis, ning seadis kohe sammud sinnapoole. Edaspidises elus osutus Almina tahtejõuliseks inimeseks, kel ei olnud kalduvust tujutseda ega hüsteeriasse langeda, ent küllap tal süda tagus, kui ta krahvi ees kniksu tegi. Järgnes põgus vestlus, lepe teha koos üks tants, võib-olla kaks, kuid see oli ka kõik. Kaks noort inimest olid teineteisest piisavalt võlutud. Kui Almina tol hilisõhtul Buckinghami paleest lahkus, oli ta kohtumisest parajalt erutatud. Teha ei saanud ta midagi muud kui oodata, mis saab edasi. Oli täiesti võimalik, et ta ei kuule Carnarvoni krahvist enam midagi. Krahv aga oli sarmikast neiust sisse võetud ja teadis, et Almina pole lihtsalt ilus, veetlev ja lõbus kaaslane, vaid et tal on sidemeid Londoni kõige jõukamates ringkondades.