Читать книгу Arhetüübid. Kes sa oled? - Caroline Myss - Страница 6

Ma olen juba ammu arvanud, et meil on võimatu teada, kes me tegelikult oleme, mõistmata arhetüüpe ja, konkreetsemalt, oma isiklikke arhetüüpe, sest arhetüübid on psüühilised läätsed, mille kaudu me vaatame ennast ja maailma. Meie ühiskond on püüdnud mõista, kuidas me psühholoogilises mõttes toimime, mis teeb meist need, kes me oleme ja mis aitab meil terveneda. Need küsimused on äratanud vajaduse mitte ainult teadvustada, et arhetüübid meid mõjutavad, vaid aru saada ka sellest, kuidas nad meie isiklikus elus väljenduvad. Arhetüübid on väe uus keel.

Ma olin parajasti üht teist raamatut kirjutamas, kui Cristina Carlino palus mul kõik kõrvale visata ja hakata seda raamatut kirjutama, samuti tegema kaastööd veebilehele, mida ta rajas. Cristina kirjeldas oma visiooni inimeste võrgustikust – ta nimetas neid Arch-e-mates (arhetüübikaaslasteks), kes võtavad üksteisega ühendust oma arhetüüpsete mudelite põhjal. Ta nägi lõputuid võimalusi, kuidas inimesed saaksid parandada oma tervist, suhteid, üldist heaolu – kogu oma maailma –, kui saaksid teada, kes nad tegelikult on. Ma ei kahelnud, kas võtta Cristina ettepanek vastu, sest teadsin, et selle materjali avaldamine laiemale publikule tooks kaasa suure muutuse. See raamat ning veebilehekülg www.ArchetypeMe.com on interaktiivne vahend, kuidas ära kasutada oma arhetüübi väge ja magnetismi ning koos sellega oma elu täielikku potentsiaali.

On aeg, et meie ühiskond teeks suure hüppe intuitsiooni keskse rolli teadvustamisel ja väärtustamisel. Arhetüübid on intuitsiooni sõnastik ja mida paremini me neid tunneme, seda paremini oma intuitsiooniga resoneerime. Arhetüübid räägivad meiega sümbolite ja müütide keeles, mis sobib ideaalselt ühiskonnale, kes suhtleb kõrgtehnoloogiliste koodide, kiirsõnumite ja Twitteri vahendusel. Ainus erinevus on selles, et arhetüübid on pärit meie kosmilisest teadvusest, mitte tehnilisest teadlikkusest. Ent ühel päeval leiab meie ratsionaalne intellekt kindlasti tee, kuidas intuitiivse intelligentsiga ühineda, ja läbi arhetüüpide meediumi on see võimalik.

Arhetüübid on meie isikliku väe võtmeks. Ma olen näinud dramaatilisi muutusi, kui inimesed selle väe avastavad. Rohkem kui üks kord olen näinud, kuidas nad jõuavad äratundmisele, et näiteks nende vajadus üksioleku järele ei tule sellest, nagu oleks nad asotsiaalsed, vaid sellest, et nende arhetüüp on Eremiit, mis sunnib neid otsima vaikust ja üksindust, et hoida oma hinge. Ma olen näinud teisi, kes avastavad, et neile meeldib väga looduses olla, ja mitte seepärast, et nad tahaksid linnast ära sõita, vaid seetõttu, et nende arhetüüp on Looduslaps, hinge arhetüüpne väljendus, mille juured on looduses. Avastades, millised arhetüübid su elu juhivad, jõuad sa oma olemuse tuumani, võib olla esimest korda elus. Nagu oleksid lõpuks pannud selga riided, mida oled määratud kandma.

Ehkki ma praegu kindlalt usun, et arhetüüpide keelest saab meie uus keel, polnud ma selles veel mõni aeg tagasi üldse kindel. Päeval, mil pidasin oma esimese selleteemalise loengu, kartsin, et mul ei pruugi õnnestuda selgeks teha, et arhetüübid on väe universaalsed mudelid, mis tulevad esile müütide ja uskumuste kaudu, ning et need müüdid ja uskumused mõjutavad nähtamatult seda, kuidas me näeme elu erinevaid aspekte. Ma kahtlesin oma väljendusoskuses, teades, et arhetüüpide väljal on oma sõnastik, mis on seotud meie psüühika sisemiste hoovustega. Meie ratsionaalses, loogilises, teadusest vaimustatud ühiskonnas üldiselt ei saavuta suurt usaldust miski, mis on „võimas, kuid nähtamatu”.

Ent paljuski oma üllatuseks avastasin, et mõned näited kergesti äratuntavatest arhetüüpidest lõid otsekohe silla selle maailma, milles me elame, ja müütilise või sümbolistliku maailma, arhetüüpide jõutsooni vahel. Ma küsisin naistelt: „Kui paljud teist on alati teadnud, et teist saab ema?” Enamik tõstis käe. Seejärel küsisin: „Kuidas te seda teadsite?” Enamik lihtsalt kehitas õlgu nagu öeldes: „Ma lihtsalt teadsin, sest selline ma olen, ja ma pidin emaks saama.”

Siis küsisin publikult: „Kui paljud teist on sünnipärased Seiklejad?” Mõni mees tõstis käe, mõni naine ka. „Ja kui paljud teist peavad end Sõdalasteks?” küsisin ma. Veel rohkem mehi tõstis käe. Ma olin hämmastunud, sest olin mõelnud, et võidukas Sõdalane on pigem naiste kui meeste fantaasia. Ent sel päeval mõistsin, et paljude meeste meelest on seksikas ette kujutada end tänapäeva sõdalastena, näiteks USA mereväelastena.

Selleks ajaks, mil käis arutelu Tervendaja ja Eremiidi arhetüüpide üle, ei küsitud publiku hulgast enam üldisi küsimusi arhetüüpide kohta, vaid pigem: „Millised on minu arhetüübid?” ja „Kuidas ma oma arhetüübi ära tunnen?” Õhus oli elektrit, täis uudishimu, mida ma polnud kunagi enne oma publikus sellisel määral näinud. Nad oleksid jäänud sinna loengusaali kogu ööks, kui oleksin lubanud.

Hiljem, koos sõpradega õhtust süües, ma muudkui rääkisin sellest innukusepuhangust. Mitte ükski teema, mida olin varem õpetanud, polnud tekitanud sellist reaktsiooni. Mis oli arhetüüpide juures sellist, et vallandus niisugune reaktsioon? Kui hiljem selle üle järele mõtlesin, oli vastus selge: arhetüüpsed mudelid aitavad jõuda inimese tegeliku mina juurde. Nad teavad sinust rohkem kui sa ise endast tead. Oma arhetüüpsete mudelitega samastumise ja nende uurimise kaudu hakkad sa mõistma oma tegelikku mina.

Arhetüübid on alati olnud inimese alateadvuse mootorid, ent võid elada terve elu ilma seda teadmata. Arhetüüpsed kujundid on nagu uks peidetud maailma, paralleelne reaalsus. Avastada seda paralleelset reaalsust, kus asuvad arhetüübid, ja õppida tundma oma konkreetseid arhetüüpe – see on viis endaga kohtuda, võib-olla esimest korda elus.

Ma loodan, et su sisemine teekond muudab sinu elu sama palju, kui see muutis minu oma.

Caroline Myss

Oak Park, 2012