Читать книгу Dante šantažeeritud pruut - Day Leclaire - Страница 6

Ta keeldus kaotamast.

Ta keeldus laskmast end millelgi – või kellelgi – takistada Dantede ülesehitamist selliseks muljetavaldavaks impeeriumiks, nagu see kunagi olnud oli.

Severo Dante nägi oma vendi tervitades vaeva, et säilitada rahulik kontrollitud olek, mis talle äritehinguid sooritades omane oli. Tal oli tavalisest raskem näol osavõtmatut ilmet säilitada, mille põhjuseks võis olla asjaolu, et paar järgmist äriga seotud otsust olid nende tuleviku suhtes eluliselt olulised. Kirg oli Dantede nime ja imago kvaliteedimärk. Kuid firma juht ei saanud endale lubada, et tunded mõistuse üle võitu saavad. Liigagi palju sõltus sellest, kas ta suudab olukorda kontrolli all hoida või mitte.

Kui mõned inimesed kasutasid säravatest ja helkivatest kalliskividest maailma ihaldatuimate laulatussõrmuste valmistamiseks oma loovust, siis Sevil oli Dantede nime kunagise au ja kuulsuse taastamiseks kasutada loogika ja ärivaist. Vähemalt selline oli olnud plaan enne seda, kui ta hiljuti ühe takistuse otsa komistas.

Sev pööras oma pilgu aknast avanevalt San Francisco all-linna panoraamilt ja vaatas oma vendadele otsa. „Timeless Heirloomsi ostmiseks oli ideaalne võimalus. Danted peaks praeguseks hetkeks selle juba ammu oma korporatsiooni hõlma alla olema võtnud. Mis pagana pihta juhtus?” nõudis ta.

Dante kaksikud, Marco ja Lazzaro, kehitasid korraga õlgu. „Uus disainer,” lisas Lazz.

„Kes see disainer on? Mis ta nimi on? Kust ta pärit on?” Sevi meelehärmiks ei saanud ta ühtegi vastust. „Me peame selle välja uurima. Kohe. Timeless Heirlooms kuulus Dantedele, enne kui me selle peale isa surma ära pidime müüma. Nüüd, kus ma olen meie rahalist olukorda kindlustanud, tahan ma TH-d tagasi. Ja ma tahan seda kohe.”

Marco kõndis närviliselt edasi tagasi. „Võib-olla me peaks Timelessi ülevõtmist uuesti kaaluma. Nüüd, kus me jälle rahvusvaheliselt tegutseme, astuksin ma nendega silm silma vastu ning purustaks nad. Me oleme piisavalt kaua ettevaatlikud olnud. Hakkame tegutsema,” käis ta peale. „Laieneme laulatussõrmuste turult valdkondadesse, mis kunagi meile kuulusid – ma pean silmas igasuguste ehete müümist. Kõrvarõngad, käevõrud, kaelakeed. Kas või tiaa­rad, kui nende järele peaks nõudlus olema.”

Sev raputas pead. „On veel liiga vara. Me vajame enda tutvustamiseks tõeliselt silmapaistvat kollektsiooni, mida meil aga pole. Isegi kui midagi sellist meile taevast sülle peaks kukkuma, poleks meil ikkagi sobivat turustamiskampaaniat. TH-d üle võttes täidaksime turul selle valdkonna ühe lihtsa liigutusega. Olles oma positsiooni seal kord juba kindlustanud, valime oma järgmise sihtmärgi. Midagi suuremat ja mõjukamat.” Ta pöördus Lazzi poole. „Kuidas meil seda uut disainerit kõige paremini leida õnnestuks?”

„TH näitab oma kevadkollektsiooni – ” Lazz kontrollis oma märkmeid talle omase põhjalikkusega „ – homme õhtul. Fontaine’id esitlevad oma viimaseid mudeleid ning nende loovgeeniustest autoreid. Üks neist on tekitanud päris palju suminat. Kui me oleme teada saanud disaineri nime, saame lasta tema kohta taustauuringu teha. Ning leida selle mehe või naise hella koha.”

Marco silmades süttis kaval tuluke. „Või veel parem, me võime ta otse Fontaine’ide nina alt enda juurde tööle palgata. Ta sobiks hästi Dantede ridu täiendama. Ning kui me siis Timeless Heirloomsi oleme üle võtnud, võib ta kohe jätkata oma praeguse tööga – luua kaasaegseid ehteid, mis jätavad mulje, nagu oleks tegu vanade, päranduseks saadud perejuveelidega.” Tema hääl kõlas üleolevalt. „Aga siis teeb ta seda juba TH uute omanike – meie – jaoks.”

„See on üks võimalus.” Sev kaalus oma valikuid, enne kui otsusele jõudis. „Ma tahan järgmist. Kui me kõik läheme TH etendusele, võib see kahtlane tunduda. Lazz, sina tegele taustauuringutega ja anna meile teada, mida leiad. Marco, sul on harukordne oskus inimestega ühist keelt leida. Meie sinuga läheme esitlusele. Ma kavatsen Fontaine’idega otse rääkida.”

Marco naeratas. „Samal ajal, kui mina kasutan oma loomulikku sarmi ja seksapiili, et viimaseid kõlakaid kuulda.”

Lazz oigas. „Kõige hullem asja juures on, et… tal on õigus. Ma ei ole kunagi sellest aru saanud, et kuigi me näeme täpselt ühtemoodi välja, ei pühenda naised mulle hetkegi, Marcole aga jooksevad tormi.”

Koputus uksele katkestas vaidluse, mis oli alguse saanud juba siis, kui kaksikud rääkima õppisid. Nende noorim vend Nicolò astus uksest sisse. Pikka aega perekonna „tülilahendajaks” olnuna hoolitses ta tavaliselt selle eest, et leitaks õiged vastused, mis aitaksid mõnd esile kerkinud dilemmat ära klaarida. Nic rõhutas sageli, et ta ei uskunud probleemidesse, vaid ainult lahendustesse.

„Primo saatis mu siia,” ütles Nic, viidates nende vanaisale. „Ta arvas, et teil võib minu jaoks tööd olla.”

Sev noogutas. „Ma tahan, et sa Lazziga koostööd teed. Ta viib sind kurssi Timeless Heirloomsi puudutavate asjade käiguga. Meil võib lähiajal uuenduslikke ettepanekuid vaja minna.”

Nic kallutas pead, pilk väljendamas nii huvi kui ka metsikut otsustavust. „Ma asun kohe asja kallale.”

Sev pani käed rinnale risti. „Kui isa suri ja me avastasime, et Danted vaarusid pankroti äärel, seisime silmitsi mõnede ebameeldivate valikutega…”

„Sina seisid,” katkestas Lazz. „Sina olid see, keda sunniti tegema raskeid otsuseid ning müüma ära kõik Dantedele kuulunud erinevad tütarettevõtted.”

„Teisejärgulise tähtsusega osakute müümine päästis firma põhituuma ning andis meile aega toibumiseks ja enda ülesehitamiseks.” Sev vaatas vendadele kordamööda otsa. „See on olnud pikk tee, kuid nüüd oleme jälle positsioonil, mis võimaldab meil nõuda tagasi seda, mille kord kaotasime. Ma ei lase millelgi seda takistada. Me leppisime kõik kokku, et esimene äri, mille me tagasi toome, on perekonnaehted. Selleks on Timeless Heirlooms. Kui see uus disainer on ainuke, kes meid selles takistab, siis me kas leiame viisi, kuidas firma üle võtta…”, tema näoilme muutus halastamatuks, „… või nad hävitada.”