Читать книгу Gurmaanide köök viie tiibetlasega - Devanando Otfried Weise - Страница 3

2.1 Nõuded koostisainetele, nõuanded sisseostude tegemiseks ja toiduainete säilitamiseks

Tähtsaimad tervisliku toitumise reeglid

Valmistage toidud värsketest toiduainetest (looduslikest algproduktidest) ise, kasutades lihtsaid, säästlikke meetodeid ja tehes seda vahetult enne söögiaega. Pärast lühikest ümberõppimisperioodi ei kulu selleks ülemäära palju aega. Nagu teile iga gurmeekokk kinnitada võib, et peitu tervisliku toitumise saladus eriti rafineeritud aeganõudvas toidu valmistamise meetodis, vaid eelkõige koostisainete värskuses ja kvaliteedis. Need peaksid olema küpsed, töötlemata ja kui vähegi võimalik, siis mahetooted.

Soovitame toiduks tarvitada järgmisi toiduaineid.

• Esmajärjekorras puu- ja köögivilju (vt lk 34), salateid, idandeid, ürte, pähkleid, seemneid ja külmpressitud õli;

• teises järjekorras mõõdukalt teravilja, kaunvilju, maitseaineid, rõõska koort ja võid.

Me ei soovita toiduks tarvitada järgmisi toiduaineid.

• Tööstuslikult töödeldud piima (pastöriseeritud, steriliseeritud, kõrgkuumutatud, homogeniseeritud jne) ja nendest valmistatud piimatooteid (jogurt, kohupiim, juust jne). Kui te ei taha piimast loobuda, soovitame tarvitada vaid toorpiima (müüakse täispiimana) ja sellest valmistatud tooteid. Neid toiduaineid soovitame siiski tarvitada väga vähesel määral. Enamik inimesi suudab ilma piima, juustu, jogurti ja muu taoliseta elada, ilma et nende tervis selle tõttu kannataks – vastupidi, tööstuslikest piimatoodetest loobumine on nende tervisele suur pluss. Järgmistes peatükkides selgitame seda põhjalikumalt.

• Mune2, kala, liha ja teisi loomseid tooteid. Vähemalt püüdke nende tarbimist oluliselt vähendada ja tarvitada toiduks vaid tooteid, mis ei pärine massloomapidamisest ning mis puutuvad minimaalselt kokku keemiliste ainetega, eelkõige aga vältige sealihatoodete ja vorsti söömist (vt peatükk 2.3).

Vältige järgmisi toiduaineid ja toitusid – või vähemalt piirake igati nende tarvitamist.

• Kõiki tooteid, mis ei kuulu eespool nimetatud esimese valiku täisväärtuslike toiduainete hulka, kuna neid on erinevate tööstuslike meetoditega töödeldud, näiteks valget jahu, poleeritud riisi, suhkrut, tärklist, ekstraheeritud ja rafineeritud õlisid, niinimetatud sojaliha jne.

• Kõiki konserveeritud tooteid, näiteks puuvilja-, köögivilja-, liha-, vorsti- ja kalakonserve, puuviljamahla ja – mahlajooke ning teisi pudelitesse ja purkidesse villitud karastusjooke, kõrgkuumutatud piima, piimapulbrit, munapulbrit jne (välja arvatud säästlikult kuivatatud puuviljad). Piirangutega võib toiduks tarvitada töötlemata sügavkülmutatud köögivilja. Sügavkülmutamine on kuivatamise järel teine säästlik konserveerimismeetod.

• Kõiki kunstlikke aineid, näiteks magus- ja aroomiaineid, vitamiine ja nn maitsetugevdajaid. Tegemist on keemiatoodetega, mida ei tohi segi ajada ehtsate, looduslike maitseainetega.

• Kõiki poolfabrikaate ja valmistoitu, kaasa arvatud külmutatud tooteid. Keerake toiduainetööstusele selg ning pöörduge toodete poole, mida saate osta otse aednikelt, talunikelt, loodustoodete poest või turult juba tuttavaks saanud aiasaaduste müüjalt.

Keeldude asemel ettepanek katsetada

Võtke seda toiduainetele antud hinnangut kui ajendit eksperimenteerimiseks, kuid ärge arvake, et ei tohi nüüd üht või teist süüa. Kui piirate oluliselt loomsete toodete ja leiva tarbimist ning võtate nende asemel menüüsse rohkem toiduaineid esimesest valikust ja sööte rohkem toortoitu, märkate peagi, et teie tervis muutub paremaks. Tervise paranemine muudab aga üleliigseks käsud ja keelud toiduainete valikul.

Kui valmistate toitu ise, teate, kust on pärit selle koostisained ja mis toiduga toimub, enne kui seda sööma hakkate. Toit puutub kokku vaid teie energiaga ning seda ei koorma kokkade ja tööstustööliste negatiivsus. Eelkõige on see aga vaba paljudest ainetest, mida tööstustoodetele lisatakse, et nende valmimisprotsess kulgeks ökonoomselt, et säilivusaeg oleks võimalikult pikk ja et maitse oleks selline, et sööksite seda vaatamata oma tõelistele vajadustele võimalikult palju. Nende toodete kvaliteedipuudusi varjutab neile kunstlikult loodud väline ilu.

Tarvitage rohkem hooajatooteid

Harjutage end jälle rohkem hooajakaupu ostma. Kui te ka täpselt ei tea, millal mingid aia- ja põllukultuurid valmivad, saate juba hinnast aru, kas tootel on koristusaeg või mitte. Paljud aedviljad on maitsetud ja sisaldavad vähem koostisaineid, kui neid kasvatakse klaasmajas ajal, mil nende kasvatamiseks vabas looduses tingimused puuduvad. Mõelge, kuidas maitsevad talvel Hollandist või Belgiast sisse toodud peasalat ja tomatid ning võrrelge nende maitset päikeseküllases Itaalias või teie oma aias kasvanud tomatite maitsega. Kasulik on uurida ka puu- ja köögiviljade kasvatamise teoreetilisi tagamaid – selle kohta on viimasel ajal ilmunud palju illustreeritud teoseid.

Looge usalduslik vahekord müüjaga

Puu- ja köögivilja ostmiseks pöörduge mõne jaemüüja poole. Ostke temalt regulaarselt, nii tekib teie vahel usalduslik vahekord. Sel juhul nõustab ta teid ega püüa teile vana kraami pähe määrida, ta isegi täidab teie erisoovid. Püüdke leida köögiviljamüüja, kellel pole ainult ärivaistu, vaid kes peab lugu ka heast kvaliteedist. Suurel turul võib leida väga erineva kvaliteediga tooteid. Seetõttu on müüja, kes oskab teile häid soovitusi anda, asendamatu.

Toiduainete säilitamine

Lisaks toiduainetele, mis pärast ostmist võimalikult kiiresti ära süüakse (puuviljad, salatid, köögiviljad ja värsked ürdid), peaks teil alati kodus olema teatud hulk teisi toidukomponente. Eriti suur abi on sorteeritult ja ülevaatlikult hoitud maitseainetest ja kuivatatud ürtidest. Kodus võiks olla ka väike kuivatatud puuviljade varu, sest kui teid tabab äkiline magusaisu, on teil selle leevendamiseks ebatervisliku šokolaadikommi asemel näiteks võtta mõni tervislik dattel (vt Ostunimekiri, peatükk 16). Maitseainete ja ürtide alal tuleks teil oma teadmisi laiendada, sest pipar, sool ja petersell ei ole ainukesed ning kaugeltki kõige tähtsamad ja väärtuslikumad maitseained. Peatükis 3.3 tutvustame teile mõningaid tähtsaid maitseaineid, nende maitseomadusi ja mõju inimese tervisele ning toome näiteid nende tarvitamise kohta.

2.2 Toortoit ja kuumtöödeldud toit – mõju ja tulemused

Ärge sööge pikka aega järjest ainult toortoitu

Toortoidu kohta on ilmunud arvukalt raamatuid, mis seda toitumisviisi kiidavad ja kõigil inimestel selle juurde jääda soovitavad. Paljud on seda ka tänapäeva tingimustes proovinud ja enamik neist on jõudnud järeldusele, et taimse toortoidu tarvitamisel teatud aja jooksul ravi eesmärgil võib olla silmapaistev, asendamatu mõju, kuid see ei sobi enamikule inimestest ainsa toitumisviisina kogu elu vältel. On jõutud järeldusele, et eriti kasulik on, kui meie igapäevane toit koosneb igaühe individuaalsust arvestades võimalikult suurest osast värsketest, küpsetest, toorestest toiduainetest, ning kui me mõningaid toiduaineid keedame või küpsetame, siis teeme seda hästi säästlikult (vt peatükk 2.6). Tänapäeva tööstusühiskonna tingimustes vajavad peaaegu kõik inimesed teatud määral keedetud või küpsetatud toitu, välja arvatud, kui

1) olete täiesti terve (kes see ikka on?);

2) kui teil on optimaalne seedimine – see on ainult vähestel inimestel ja sedagi reeglina nooruses;

3) teete kehaliselt rasket tööd (olete puulangetaja, töötate kivimurrus vms), või tegelete päevas mitu tundi spordiga.

Toortoidu eelised ja puudused

Toortoit on tänu oma suurele vitaalainete (vitamiinid, ensüümid, mineraalained) ja vee sisaldusele teoreetiliselt kõige kergemini seeditav. See aga kehtib – erandiks on vaid puuviljad – ainult inimeste kohta, kes täidavad eespool nimetatud kolm tingimust. Kui see ei ole nii, valmistab toortoit enamikule inimestest seedeprobleeme, mis avalduvad teatud kaebustena (nt raskustunne maos, puhitus) või selles, et toit küll seeditakse (enamasti ruttu), kuid organism ei suuda sellest vajalikke toitaineid omandada, kuigi need on olemas. Kui need inimesed elavad ainult toortoidust, on sellel algul suur raviefekt, kuna sarnaselt paastumisele toimub kaalulangus ja keha optimaalne puhastumine, kuna organism omastab vähem uusi mürke ning paljud vitamiinid, ensüümid, mineraalid ja mikroelemendid mõjuvad lausa õnnistavalt. Mõne aja pärast aga jõuab keha punkti, kus ta ei saa enam omaenda varudest elada, kuna need on otsakorral – samuti ei saa ka pidevalt paastuda, olgu see nii tervistav kui tahes. Paljude inimeste kaal jätkab sel juhul langemist, kuni nad on lõpuks alakaalulised, nõrgad ja närvilised. Hiljemalt samal ajal ilmuvad ka jälle vanad või uued haigussümptomid, millest ei ole enam võimalik üle saada nii nagu organismi puhastumise ajal tekkinud kriisidest. Nüüd aitab ainult see, kui tarvitada osa toidust kuumtöödeldult, mida paljude inimeste organism paremini omastab. See probleem tekib kahjuks ka siis, kui tarvitada toiduks ülekaalukalt paljukiidetud tooreid puuvilju.

Toit kui informatsioon

Toit on meie jaoks seda väärtuslikum, mida rohkem „päikeseinformatsiooni“ see on salvestanud. Meie, inimesed, oleme põhimõtteliselt kokku surutud päikesevalgus – kuigi see kõlab nii uskumatult ja teoreetiliselt. Oleme kõrgesti organiseeritud ülikeerulised organismid, kes suudavad oma kõrget organiseerituse astet säilitada vaid siis, kui saame päikeselt pidevalt täiendavat infot. Seda infot saame otse päikeselt toidu kaudu. Seejuures on värsked, elavad taimerakud päikeseinfo edastajad, mida saab samastada ka elujõu ehk vitaalsusega. Nad suudavad seda, kuna on ise elusolendid ning on päikeselt salvestanud kõik meie eluks vajaliku. See avaldub niinimetatud ülinõrga valguskiirgusena, mida elavad rakud eraldavad ning mida füüsikud tugevdajate abil mõõta saavad. Selles informatsioonis ja arvukates vitaalainetes seisnebki toortoidu ravijõud, mis stimuleerib ja taastab immuunsüsteemi. See informatsioon kaob, kui taimerakud kuumutamise tagajärjel surevad. Kõige mõjusamad on taimeosad, mis kasvavad päevavalguse käes, kuna nad on päikeseinformatsiooni, vitamiinide ja ensüümide poolest kõige rikkamad. Nende hulka võib arvata ka idanenud seemned, kui neid idandatakse valguse käes. Küps vili on see, mis on päikese käes küpsenud.

Säästvalt kuumtöödeldud toit

Maa all kasvavad juured ja mugulad näevad päikest alles siis, kui neid koristatakse, ning ei ole seetõttu nii kergesti seeditavad nagu puuviljad. Maa-alused taimeosad, näiteks porgand, pastinaak, seller, punapeet jt, sobivad seetõttu eriti hästi säästlikuks kuumtöötlemiseks, millest tuleb juttu peatükis 2.6. Seejuures hävivad vitaalained ja rakud vaid osaliselt. Soojad toidud on seda tervislikumad, mida lühem on nende kuumtöötlemise aeg ja mida madalam on temperatuur. Pealegi tuleks neid toitusid süüa kohe pärast valmimist, kuna vitaalainete hulk pika seismise tõttu kiiresti väheneb. Toidujääkide alleshoidmisse või isegi veelkordsesse soojendamisse tuleks suhtuda kui kokkuhoiuabinõusse, mille rakendamine oleks õigustatud vaid rasketes oludes, mil ei saa niivõrd tervislikkusele mõelda, kui sellele, et üldse millegagi kõhtu täita oleks. Ülessoojendatud valmistoidud ei anna teile vitaalsust ja kahjustavad pikapeale teie immuunsüsteemi, eriti siis, kui kasutate mikrolaineahju.

Harjumusest kergemini seeditav

Vaatamata sellele, et kuumtöödeldud toit sisaldab vähem seedimist soodustavaid ensüüme, on see paljudele inimestele kergemini seeditav kui toortoit, kuna organism on keedetud toiduga harjunud ja kuna ensüümide puudust toitudes saab osaliselt korvata koostisainete ettevalmistamise (püreestamine, peenestamine, leotamine) ja kuumutamise abil ning seedimist ergutavate ürtide ja maitseainete lisamisega. Keha toodab sel juhul ise seedimisensüüme, milleks aga kulub palju energiat ja vitaalsust. Seepärast jääme pärast keedetud toidu söömist uniseks, ent värske puuvilja söömine teeb meid erksaks.

Kahjuks ei ole keedetud või küpsetatud toidus puudu ainult vitamiinidest, vaid enamasti ka mineraal- ja mikroelementidest ning päikesevalguse informatsioonist. Peale selle tekib kuumtöötlemisel, eriti grillimisel, teadaolevalt palju uusi aineid, mis on osaliselt vähki tekitavad. Seepärast jäävad inimesed pikka aega järjest ainult keedetud ja küpsetatud toitu süües nõrgaks ja haigeks. Neil ei jätku piisavalt vitaalsust. Probleemi olemuse saab kokku võtta kahe lausega.

2

Toorest munakollast, mida soovitab kolonel Bradford, ei ole hilisemate kogemuste põhjal soovitatav süüa, isegi mitte juhul, kui elate maal ja munad on pärit kanadelt, kes on vabapidamisel ja saavad loomulikku toitu. Loobuge munadest ja sööge nende asemel öö otsa leos olnud pähkleid. Munad, mida tänapäeval turul müüakse, on üha enam salmonella-bakteriga nakatunud, mille sattumine inimese organismi võib mõjuda surmavalt. Peale selle on munades, mis on vanemad kui mõni tund, olemas eriti palju igat liiki haiguste algeid.