Читать книгу Edasi. Talv 2019 - Edasi - Страница 11

13 ruutmeetrit suur ja selle mater-jali võttis Thoreau, nii palju kui sai, koha pealt, ning mida ei saanud, selle (nagu akna, ahju) tõi alevist: pruugi-tud kraam, mille ta ostis sentide eest. “Waldeni” ühed huvitavamad tükid ongi Thoreau “ettevõtte” finantsaru-anded: veerandsendi täpsusega on ta kirja pannud, kui palju läks maksma onniehitus, kui palju kulu ja tulu tõi endaga maapidamine. Thoreau eks-periment – sest seda see oli – kätkes endas nimelt ka võimalikult suurt autarkiat ehk isemajandamist ja nii haris ta üles ka paar aakrit raiesmik-ku (naabrist farmeri hobuabiga siiski) ja kasvatas seal ube, kartulit, maisi. Osa saagist müüs maha ja ettevõtmi-ne jäi isegi napilt plussi. Üldiselt peab Thoreau farmereid siiski rumalateks ahnepätsudeks, kes rühmavad vaid selleks, et oma kasumit suurendada, kuigi võiksid läbi tulla ka palju vähe-maga – ja palju vähema tööga! Milleks pidada ja sööta hobuseid, kui häda-vajaliku töö võiks ära teha ka kätejõul?

Seda antisotsiaalset (ja muidugi anti-kapitalistlikku!) isetoimetuleku evan-geeliumit kuulutab Thoreau ka oma metsanaabritele. Sest teine mõjuv kiht “Waldenis”, peale iseenda eluolu kirjel-duse, ongi autori kohtumised tõeliste metsaelanike, nii loomade-lindude kui ka inimestega, eriti muidugi viimas-tega. Tõesti evangeelseks tegelaseks tõuseb prantsuse kanadalasest noor metsaraidur, absoluutselt ja täiesti liht-ne ning pretensioonitu, tugev ja hak-kaja noormees, kellel alati on hea tuju ja rõõmus meel. Sealjuures on ta isegi kirjaoskaja ja koguni kahes keeles! See helge sell on ilmne vastand ennast väga tõsiselt võtvale, enam või vähem hari-tud, jäigalt ja rumalalt piibliusklikule ning sealjuures orjapidamist poolda-vale Põhja-Ameerika paremale selts-konnale, kelle juurest Thoreau metsa minnes ära on jooksnudki.