Читать книгу Edasi. Talv 2019 - Edasi - Страница 8

“Workshop”

Kanuti Gildi SAAL

Detsembri lõpus jõuab Tallinnas Ka-nuti Gildi SAAL-is taas lavale Mart Kangro, Eero Epneri ja Juhan Ulfsaki lavastus “Workshop”. Minu jaoks oli tegu inimliku ja kompleksivaba lavas-tusega, mis haaras seiku lapsepõlvest, poetas sekka silmaringi avardavaid teadmisi või humoorikaid detaile ning balansseeris koduse ja “ladna” õhk-konna ja poeetilise tasandi vahel. Har-va näeb laval midagi sellist, kus koge-nud tegijad loovad kuidagi iseäranis võluva atmosfääri ning kus publikut kutsutakse pigem tegijate loodud ruu-mi kaasa, mitte ei tegutseta suletud lavailmas. Mainitud lavastuse trump seisnebki teatavat laadi familiaarse tunnetuse kombineerimises millegagi, mida võiks nimetada avatud külalis-lahkuseks. Publikuliikmena kogesin igal juhul sooja külaskäiku aegruumi, mille fookuses elu oma veidruste ja nüanssidega, kuid kust ei puudunud ka suuremad küsimused inimlikkuse ja kunsti, samuti olemasolu kui sellise kohta. Hoolimata sellest, et teatri kesk-mes on ikkagi fiktsioon, kunstiliste vahenditega loodav tehislik maailm, tundus selle tunni jooksul, et laval ei teeselda, et ollakse ja räägitakse, nagu asjad ja inimesed on. Oled nagu kellegi elutoas. Lavastus on pälvinud ka Eesti teatri aastaauhindade nominatsiooni.

saal.ee/et/performance/5194

“Fred Jüssi. Olemise ilu”

Alates 15.01 kinodes üle Eesti

Režissöör Jaan Tootsen on teinud filmi eesti kultuuri vahest ühest tuntumast

jutuvestjast ja loodusemehest Fred Jüssist, kes seistes looduse ja kultuuri ristteel on sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. Tegu on mõtlejaga, kes inspireerib tänapäeva kiirustavas maailmas pa-nema tähele looduse ja elu väikseid ja kauneid pisiasju – kuulatama, selmet pidevalt rääkida või üksteisest üle kar-juda. Praeguses maailmas räägitakse nii palju edukusest ja töörabamisest. See film on viljakast mittemidagitege-misest. Laiskuse ja jõudeelu kiituseks. Hümn aeglasele elule. Kui kohtuvad taoline isiksus ja andekas dokfilmi-režissöör nagu Tootsen, saab loota vaid suurepärast ja liigutavat tulemust. 17. jaanuari linastusel Tartu Elektri-teatris saab kohtuda ka filmi autoritega.

elektriteater.ee/filmid/fred-jussi-olemise-ilu/

Taavi KERIKMÄE kontsert

Linnateatri Hobuveski

22. jaanuaril saab kuulda ja kogeda ko-haliku eksperimentaalmuusikamaas-tiku ühe olulisema nime Taavi Kerik-mäe kontserti. Hobuveski intiimsem atmosfäär on kindlasti sobiv ja aitab elamusele kaasa, sest lisaks Kerikmäe-le teevad videokunstnike rollis kaasa Tencu ja David Truusa ning koreograaf Anastasija Masalova.

www.linnateater.ee/lavastused/

Kontsert ristmikule ja elektrikitarrile

Selline heli, kus kokku saanud konk-reetselt tänava-olme ja muusikaline esteetika, tundub esmakuulamisel harjumatu, aga see on minu meelest väga värskendav. Muusika kirjutati algselt kevadel Uue Muusika Päeva-de avakontserdi jaoks, mis toimus Tallinna linna südames, Hobujaama ristmikul. Heliloojad Sander Mölder ja Timo Steiner salvestasid ristmiku heli, mille peale komponeerisid Jonas

Edasi kaasautorid

soovitavad

Iiris Viirpalu, Marko Mäetamm, Liisi Voolaid, Raul Oreškin, Janeck Uibo

Kaarnametsa kitarrijämmidest muusi-kat. Tekkinud kooslust sai kohapealne publik kuulata kõrvaklappidest. Nüüd on see ainulaadne helisümbioos jääd-vustatud vinüülplaadile, mis on saada-val Terminali ja Biit Me plaadipoodides.

“Hakitud kalamari”

Stig Rästa

Soovitan soojalt lugeda Stig Rästa uhi-uut raamatut. Hoogne tekst ja mis pea-mine – üdini aus, avameelne ja otse elust enesest. Asjadest ja juhtumistest, mis on Stigi mõjutanud ja jätnud jälje tema ellu. Kui seda lugesin, siis tundus, et oleksin tahtnud seda ise kirjutada. Hea sirgjooneline kraam.

“Sipsik”

Tootja: A-Film

Veebruaris jõuab kinodesse Eesti stuu-dio A-Film toodetud täispikk anima-film “Sipsik”, mida kindlasti soovitan vaatama minna. See on lugu kõike-võitvast sõprusest ja universaalsest armastusest, mis peab vastu ka kõige suurematele katsumustele. Film on mõneti erinev raamatust, selle jaoks on loodud läbiv lugu, mis peaks kõne-tama nii väikeseid kui suuri.

Kureeritud näitus smartovkadel

Tartu kesklinn

Tartus on juba pikemat aega räägitud hruštšovkade ümberehitamisest smar-tovkadeks. Viimase aasta jooksul on esimesed majad muutuse läbi teinud ning kesklinna piirkonda on tekkinud tänavakunstigalerii, kus saab näha 12 seinamaali, mille autoriteks on kunst-nikud Eestist, Lätist, Poolast ja Argen-tiinast. Soojemate ilmade saabumisega lisandub neid veel. Tartut külastades tasub muidugi lahti võtta terve tänava-kunstikaart ja endale sobiv marsruut kokku panna, et vaadata üle kõik legen-daarsed teosed, mis tartlaste jaoks iga-päevaselt koduseks saanud. (Google’i otsing: Tartu tänavakunsti kaart)

8

EDASI. Nr 3, talv 2019