Читать книгу Edasi. Sügis 2019 - Edasi - Страница 12

ulmepildid realiseeruvad alati oluli-selt teistsugusena, kui võiks ette ar-vata.

Miks siis tänapäeval, kui oleme ümbritsetud kõikvõimalikust tehnoloogiast, tunneme vähem huvi kasvõi meie nutitelefoni toimimise vastu?

Tehnoloogia on sisuliselt raskesti hoomatav – enamik inimesi ei jaga ega peagi jagama sellest üldse midagi, olgu see nutitelefon või näiteks bio-tehnoloogilised võimalused.

Kas see on raskesti hoomatav või me kardame?

Need on omavahel seotud. Kartus tuleb muutuste kiirusest, kui me ei jõua nendega kohaneda. Muutuste kiirus on ka kasvanud. Veel 50 aastat tagasi oli muutuste tempo 10 aastat: ilmusid täiesti uue nägemusega autod ja telefon oli ikka telefon vähemasti 20 aastat. Nüüd on 10 aasta tagused tele-fonid täiesti aegunud ja tõenäoliselt ka autod on juba vananenud, kui mit-te tundmatuseni muutunud. Toona oli 10 aastat vana tehnoloogia kodune ja keegi ei kippunud seda välja vaheta-ma.

Kas inimene on selle ajaga muutunud?

Bioloogid ütlevad, et geneetilises mõttes kaugeltki mitte nii pal-ju, kui me arvame. Enamgi veel, me põhilised bioloogilised omadused ei ole ka saja aasta jooksul muutunud. See ongi üks pinge allikas – inime-ne kui bioloogiline olend muutub oluliselt aeglasemalt kui ühiskonna loodav keskkond ja tehnoloogia. Siit ka pinged ja hirmud: areng on nii kiire ja raskesti kontrollitav, et me ei tunne paljudel juhtudel ennast mugavalt. Mina vähemasti olen kor-duvalt saanud ehmatuse osaliseks, kui Google teatab mulle aastatetagus-test piltidest või tegudest. Või saadab

reklaami, kust ma näen, et ta teab mi-nust rohkem, kui see mulle võib-olla meeldiks. Erinevad asjaolud sunni-vad mind mobiiltelefoni iga paari aasta tagant välja vahetama (kasvõi seepärast, et uued programmid enam ei tööta) ja ma pean kogu aeg uusi nip-pe õppima. Kui vana telefon on oma-seks saanud, on sellest raske loobuda ja uue äraõppimine on justkui kohus-tus ja koorem. Ka bio- või geenitehno-loogias on arenguid, mille suhtes ma olen natuke skeptiline. Erinevad või-malikud geneetilised manipulatsioo-nid, tehismõistusega seonduv – isegi teaduskogukonna liikmena küsin, et kus on see piir, millest üle ei tahaks astuda. Tõenäoliselt tehnoloogilise ja inimarengu vaheline pinge on üks tähtsamaid väljakutseid moodsas ühiskonnas, kui kliima temaatika kõrvale jätta.