Читать книгу Edasi. Talv 2021 - Edasi - Страница 13

anda väikese kokkuhoiu, mille abil saab toetusi tõsta.

Kui soovitakse saavutada sot-siaalse sidususe ja heaolu eesmärki, siis on lootus, et inimesed hõivavad end meeldivamate ja motiveerivate tegevustega, misläbi väheneb vajadus muude sotsiaalsete hädade leevenda-miseks (kuritegevus, alkoholism ja narkosõltuvus, vaimse tervise ravi). Ideaalis hakkavad UBI saajad ettevõt-jateks ja ühel päeval jõuavad taas hal-jale oksale. Soome eksperimendis see unistus paraku ei realiseerunud ning UBI saajate tööhõive tõusis vaid natuke ning töised sissetulekud ei olnud kõr-gemad kui teistel. Samalaadse tulemu-seni viis Itaalia UBI eksperiment.

Juhul kui tahetakse lihtsalt tõsta kogu rahva elatustaset, siis on raha juurde vaja. Selline variant on realist-lik peamiselt eksootilistes piirkonda-des, millel on õnn omada loodusvara-sid. Näiteks maksab Alaska juba alates 1982. aastast inimestele osa naftatulu-dest n-ö peo peale (1606 $ 2019. a.). ILO projektsioon4 UBI kuludest suhtena SKP-sse viib meid pauguga ulmemaa-ilma: sotsiaalkulud tõuseksid siis ca 30 protsendini SKP-st, ehk mitmetes kesk-mise arengutasemega riikides nagu Eesti – umbes kaks korda. Nendes reh-kendustes pole sees tervishoiukulusid, mis on keskmiselt 10% SKP-st. Kokku seega 40% SKP-st sotsiaalsele heaolule!

Lisaraha on vaja ka siis, kui UBI rakendatakse mõnele arvukale sot-siaalsele kategooriale – näiteks roboti-

vaid sotsiaaltoetusi on palju ja need on sageli tingimuslikud, sh vajadus-kohased, võib UBI vähendada toetuste väljaarvutamiseks, monitoorimiseks ja väljamaksmiseks minevat haldus-koormust.

2. Ühiskonna sidususe tugevda-mine. Kuna abirahade taotle-mist võidakse pidada häbistavaks või on see väga bürokraatlik, siis pakuks automaatselt makstav UBI “väärika-mat” viisi raskustesse sattunud kaas-kondsete toetamiseks. Lisaks aitaks baasraha hoida töötute ja vaeste vaim-set heaolu ning motivatsiooni oma eluga edasi toimetada. Just sellist posi-tiivset mõju näitas Soomes aastatel 2017–18 läbi viidud UBI pilootprojekt.3

3. Vaesuse vähendamine on ilmselt kõige vanem UBI eesmärk, mil-lega Martin Luther King tuli välja juba 1967. aastal. See argument on täna taas aktuaalseks muutunud seoses COVID-i

pandeemiaga ja laiemalt robotisee-rimise kardetavate tagajärgedega. Arvukad raportid, mis hindavad töö-kohtade kadu ja muutumist, ei paku tulevikuolukorrast siiski üheselt sel-get pilti. Võimalik töökohtade kadu on riigiti erinev ja isegi USA kohta on pakutud numbreid 9–47 protsendini. Siiani pole töökohti oluliselt vähemaks jäänud, vaid need on liikunud teis-tesse majandusvaldkondadesse. Jääb ka arusaamatuks, mille poolest oleks UBI tõhusam meede vaesuse vastu kui praegused olemasolevad programmid (kui kahes esimeses punktis mainitud aspektid kõrvale jätta).

Kas UBI vajab eelarvesse lisaraha?

Lühike vastus on, et see oleneb polii-tika eesmärgist. Juhul kui lahenda-takse halduskoormuse vähendamise probleemi, siis pole lisalaekumisi vaja. Raha tõstetakse eelarves lihtsalt ringi, liites mitmed väikesed skeemid üheks. Lihtsam menetlemiskord võib

Aeg-ajalt juhtub nõnda, et kõigepealt pannakse paika lahendus ja alles pärast hakatakse sellele n-ö sobivat probleemi juurde otsima. Baasraha skeemiga on üsna sama lugu.

3 www.kela.fi/web/en/basic-income-experiment4 ILO raport (2018). www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_protect/---soc_sec/documents/publication/wcms_648602.pdf