Читать книгу Edasi. Talv 2021 - Edasi - Страница 8

Kuhu minna, mida teha

Jah, mõnedki sõbrad naeravad, et olen vanamoodne, aga mulle tõesti meeldib muuseumides käia. Ka nüüd, eeloleval suvel toimuvat Arktika eks-peditsiooni ette valmistades olen tuh-ninud nii kaugemate kui kodumaiste muuseumide kogudes. Seejuures tuleb silmas pidada, et enamik muuseumide varadest ei mahu vitriinidesse. Eesti Ajaloomuuseumi näitustel on praegu eksponeeritud alla saja arktilist pärit-olu eseme, tegelikult on muuseumi kogudes üle 500 Siberist ja Alaskalt pärit eseme (vt Jean-Loup Rousselot’ ja Veronika Grahammeri kataloogi “Oltre Bering”, 2004).

Maailmas on palju suuremaid ja väiksemaid muuseume, kust leiab üli-huvitavaid materjale Arktika kohta. Ammendamatuteks varaaitadeks on muidugi Peterburis asuvad Vene-maa Etnograafiamuuseum, Venemaa Merelaevastiku Muuseum ning Ark-tika ja Antarktika Muuseum. Sama mõõtu on Londonis asuv Briti Muu-seum (muuseum on hetkel suletud, aga näituse “Arctic: culture and cli-mate” virtuaaltuur on leitav siit: www.youtube.com/watch?v=A-JBeIGMdAI). Lisaks suurtele muuseumidele võib üllatavaid leide olla ka väiksemates koduloomuuseumides. Nii olen ma imetlenud põhjarahvaste etnograafiat Anadõris, uurinud polaaralade loo-dust Murmanskis, Arktika avastuslugu

Tromsøs ja Arhangelskis, leidnud huvi-tavaid Eesti-seoseid Dudinkas.

Eestis on mitmeid mäluasutusi, kust Arktika-teemalisi dokumente ja museaale leiab. Märkima peab Eesti Ajalooarhiivi, kus asub palju balti-saksa teadlastega seotud materjale. Aga mitte vähemtähtis ei ole Kukruse Polaarmuuseum, kus oma esimese polaarhuvi võiks rahuldada tulevased maadeavastajad.

Eks igale uurijale ole teema, millega ta ise tegeleb, kõige põnevam ja arm-sam. Nii ei saa ka öelda, millises Eesti muuseumis olevad polaaralade mater-jalid kõige olulisemad on. Mulle endale tundub siiski, et alustada võiks Eesti Ajaloomuuseumist. Siia on juba pro-viisor Johann Burchardi ja Eestimaa

Kirjanduse Ühingu aegadest kogutud baltisakslastest teadlaste ja maade-avastajatega seotut. Siia on jõudnud sel-liste tähelepanuväärsete perekondade nagu Kotzebuede, Wrangellide, Kru-sensternide ning nende kaaskondsete esemed, mis põhjaaladelt kaasa toodud.

Ferdinand von Wrangell oli Tsaari-Venemaa maadeuurija, Alaska kuber-ner ning Vene-Ameerika Kompanii peadirektor. Üks Ajaloomuuseumi unikaalsemaid kollektsioone ongi tema ja ta abikaasa Elisabethi Alas-kal kogutud või neile kingitud asjad. Aga muuseumi võõretnoloogia kogus on etnograafilist materjali, kultus-esemeid ja suveniire ka Siberist, Kam-tšatkalt, Aleuudi saartelt.

Mõned Wrangelli pere asjad on nende Roela mõisa teenijate kaudu jõudnud ka Eesti Meremuuseumisse, kus Arktika museaale siiski märksa vähem kui Antarktika omi.

Ka Eesti Rahva Muuseum on kodutanumalt kaugemale jõudnud. Eelkõige on keskendutud meie hõimu-rahvaste ainesele. Nii näiteks on kogu-des üle 300 Saamimaalt toodud eseme, vähemal määral samojeedide (nee-netsite, sölkuppide) materjale. Aga on ka näiteks erinevaid dolgaani riideid ja puulaastudest valmistatud Alaska inuittide peakate.

Pärast vabadussõda sattus ERM-i Hellenurme mõisast materjale, mis Alexander Theodor von Middendorff oli kogunud oma ekspeditsioonilt Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta (1842–45). Paraku on ses kogus olevate materja-lide kirjeldused üsna lünklikud.

Tartu Ülikooli Loodusmuuseu-mist leiame näiteks kivimeid, mida Alexander von Schrenck kogus rei-sil Arhangelskist Vaigatši saarele ja Alexander Lehmann Novaja Zemljalt.

Mulle endale imponeerib selle muuseumi materjalidest vaat et kõige rohkem üks ürgpiisoni kolju, mille on tundmata koguja – võimalik, et Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumi juhataja Johann Friedrich Eschscholtz ise – leidnud ja kaasa toonud Eschscholtzi lahe ümbrusest Alaskalt. Tartu Üli-koolile kingiti see kolju koos mitme teise imetaja luudega 1858. aastal. Sel-lest pealuust, mis sümboliseerib Ark-tika ja Eesti seoseid, kujundasime ka oma Arktika-ekspeditsiooni vapi.

FotoD: erakogu, Eesti Rahva Muuseum, www.muis.ee/museaalview/718845

Tiit Pruuli

soovitab

TIIT PRUULI on Arktika ekspeditsiooni juht.

ARKTIKA MEIE MUUSEUMIDES

Eesti Ajalooarhiiv • Kukruse Polaarmuuseum • Eesti Ajaloomuuseum • Eesti Meremuuseum • Eesti Rahva Muuseum • Tartu Ülikooli Loodusmuuseum

(Saami) burka detail, ERM EJ 378:7

8

EDASI. Nr 8, kevad 2021