Читать книгу Küberfoobia - Edward Lucas - Страница 1

Sõnastik

Оглавление

Allalaadimine: andmete või tarkvara kopeerimine võrgust arvutisse.

Andmed: arvutites ja arvutivõrkudes töödeldav ja salvestatav informatsioon. Kui arvutid on rööpad, siis andmed on rongid, mis neil sõidavad.

APT (advanced persistent threat), kinnisründeoht: välisriigi luureorganisatsiooni võimalik sihikindel ja oskuslik küberrünnak, mis on suunatud selle vastaste või konkurentide vastu.

Avatud lähtekoodiga tarkvara: tarkvara, mida tavaliselt loovad ja haldavad vabatahtlikud ja mida võib vabalt või teatud tingimustel kasutada ja muuta.

Bitcoin, bitimünt: digitaalne valuuta ehk krüptoraha, rajaneb maksesüsteemil, mille abil võidakse internetis teha rahaülekandeid, mida ei saa jälitada.

Brauser: rakendusprogramm, mida kasutakse enamikus arvutites internetiga ühendumiseks.

DDoS-rünne, hajus ummistusrünne: arvuti, näiteks veebisaiti ülal hoidev server, koormatakse üle, nii et tegelikud kasutajad ei saa sellega kontakti.

Flopiketas: vananenud kaasaskantav andmekandja – plastikümbrises magnetketas.

Heartbleed: viga tarkvaras, mille abil luuakse turvaline SSL-ühendus.

Hirmuvara (scareware): petutarkvara, mis on maskeeritud turvatarkvaraks.

HTTPS (Hypertext Transfer Protocol Secure): turvaline hüperteksti edastuse protokoll, meetod, mille abil arvuti saab turvaliselt veebisaidiga suhelda. Tihti tähistatakse aadressi kõrval asuva tabalukuikooniga.

IP-aadress: tunnusnumber, mis määrab iga internetti ühendatud arvuti või seadme aadressi ja nime.

Kaevurünne (watering hole attack): kahjurvara sokutamine säärasele veebisaidile, kus see nakatab teatud tüüpi külastajaid (vt vaatenakkus).

Kahjurreklaam: reklaam, mille eesmärgiks on nakatada külastajate arvutid kahjurvaraga.

Kahjurvara (pahavara): programmid, mida kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude ründamiseks.

Kaksikautentimine: kasutaja peab enda identifitseerimiseks lisaks parooli sisestamisele andma lisainformatsiooni, selleks võib olla mobiilile saadetud või muud moodi genereeritud kood.

Kiip: enamiku elektrooniliste seadmete südameks olev mikroprotsessor. Kui kujutada ette, et andmed on nagu rongid, mis rööbaste võrgustikus ringi tuhisevad, siis kiibid on nagu sõlmjaamad.

Klahviloger: nuhkvara, mis nakatunud arvutis salvestab kasutaja iga klahvivajutuse. Kasulik paroolide varastamiseks.

Krüptograafia: matemaatika haru, mis tegeleb krüpteerimisega. Tavaliselt kasutatakse seal ära algarvude erilisi omadusi. Nende korrutamine on lihtne, kuid vastupidine protsess keerukas.

Kõvaketas: enamikus arvutites kasutatav andmekandja, jäigas kestas asuv kiiresti pöörlev ketas.

Käomuna, juurkratt (rootkit): raskesti avastatav kahjurvara, mis peidab ennast viirusetõrje ja teiste programmide eest, mis seda tuvastada võiksid.

Küber-: eesliide, mida kasutatakse, et tähistada seotust arvutite ja arvutivõrkudega, nt kübersõda, küberkurjategija, küberruum, küberlollus jt.

Link: viide veebilehele, näiteks http://www.edwardlucas.com/ contact. Linke saab lühendada, kasutades teenusepakkujaid nagu t.co või is.gd, et muuta lingid lühemaks ja meeldejäävamaks, nagu see: is.gd/elucas.

Lunavara: kahjurvara, mis lukustab arvutis failid, kui lunaraha ei maksta.

Manipulatsioon: suhtlemisoskuste kasutamine, et saada ligi arvutile või arvutivõrgule, sh näiteks meelitused, abipalve, teise isikuna esinemine või ähvardamine.

Mälupulk: väikesemõõduline andmekandja, ka USB-pulk, välkmälu jmt, mida kasutatakse andmete või tarkvara ülekandmiseks ühest arvutist teise.

Nullpäev: riist- või tarkvaras oleva vea ilmnemise päev, kui viga pole veel avalikkusele teada ning seetõttu pole sellele ka veel parandust.

P2P (peer-to-peer), võrdvõrk: detsentraliseeritud korraldus, kus andmeid salvestavad, riske võtavad ja arvutusvõimsust pakuvad kasutajad, mitte keskne server. Kasutatakse autoriõigusest tulenevatest piirangutest mööda hiilimiseks, sõnumivahetuseks (Skype’is) ja finantsteenusteks (Zopa, Lending Club, Bondora).

Paik: tarkvaraparandus, mille kasutajad saavad ise allalaadida, et kaitsta end ründe eest. Võimalik on ka automaatne allalaadimine ja installimine.

Petutarkvara (rogueware): kahjurtarkvara, mis on maskeeritud kahjutuks tarkvaraks.

Phishing (õngitsemine): kahjurvara levitamine, saates e-kirju, mis sisaldavad linke või manuseid, mille avamisel arvuti nakatatakse.

Pilv: suur arvutivõrk, mida haldab keegi kõrvaline; kasulik andmete varundamiseks, kuni midagi untsu läheb.

Riistvara: kiibid, seadmed ja edastusliinid, millest koosneb arvuti. Piltlikult väljendudes liiprid, jaamad ja pöörmed, millest koosneb raudtee.

Robotilõks (CAPTCHA): lihtne test robotprogrammide ja inimeste vahel vahe tegemiseks, mille käigus tuleb moonutatud tähtinumbreid sisestada. Inimeste jaoks lihtne, arvutitele keeruline.

Ründepind: koht, mille kaudu pahategija võib sihtmärgile ligi pääseda, näiteks internetiga ühendatud arvutivõrk või arvuti.

Server: arvuti, mis jooksutab andmebaasi, veebisaiti või muid ressursse ja vastab kliendipäringutele.

Shellshock: viga Bashis – laialt kasutatava avatud lähtekoodiga tarkvara kestas –, mis laseb sissetungijatel arvuti operatsioonisüsteemile korraldusi anda.

SQL-rünne: arvuti nakatamine läbi veebisaidi, mida see haldab.

SSL (Secure Sockets Layer, „turvasoklikiht”): laialt kasutatav krüpteerimisprotokoll arvutitevaheliseks turvaliseks suhtluseks, nö krüpteeritud tunnel arvutite vahel.

Surverünne (rubber-hose attack): füüsilise jõu kasutamine, et saada kätte salasõnu.

Zombivõrk (botnet): kaugjuhitav võrk arvutitest, mille omanikud pole sellest teadlikud.

Tarkvara: reeglite kogum, mis määrab ära selle, kuidas arvuti töötab. Suhe riistvaraga on sarnane nagu rongide sõiduplaanil rongide ja marsruutidega.

Terabait: arvutite mälumahtu mõõdetakse baitides. Üks bait koosneb kaheksast bitist informatsioonist, sisuliselt ühtedest ja nullidest. Üks kilobait on 10001 baiti, 1 megabait miljon baiti, 1 gigabait miljard gigabaiti ja terabait triljon gigabaiti. Selle infohulga printimiseks vajamineva paberi tootmiseks kuluks 50 000 puud. Sama info mahub 150 DVD peale.

Tor: brauser ja võrk, kus välditakse kasutaja identifitseerimist, suunates infot läbi paljude arvutite. Seda kasutavad paljud, kes soovivad ametivõimudele anonüümseks jääda.

Töölauale kaugjuurdepääsu võimaldav tarkvara: IT-spetsialistid kasutavad seda probleemide kõrvaldamiseks kliendi arvutist, varastele on see aga õnnistuseks. Tarkvara võimaldab näha teise kasutaja ekraani ja haarata kontroll arvuti üle enda kätte.

Vaatenakkus („möödasõidurünne”): arvutite nakatamine kahjurkoodiga veebisaidi külastamisel.

Õhuvahega: arvuti või arvutivõrk, mis eraldatakse füüsiliselt muudest välistest süsteemidest. Tänapäevasel minimeerimisajastul keerulisem kui võiks arvata, sest iga läheduses asuv elektrooniline seade võib proovida oletatavalt õhuvahega arvutiga ühendust saada.

1

1 bait = 1000 kilobaiti, kasutavad tavaliselt andmekandjate tootjad, infotehnoloogias on 1 kilobait = 1024 baiti (tõlkija märkus).

Küberfoobia

Подняться наверх