Читать книгу Linnuelu aabits. Suvised aialinnud - Eesti Ornitoloogiaühing - Страница 6
ОглавлениеHall-kärbsenäpp
Suvised aialinnud
Selles raamatus on juttu just nimelt aialindudest, kes elavad või toimetavad inimese eluaseme vahetus läheduses. Loomulikult oleneb koduümbruse linnurikkus kodu asukohast ja iseloomust. Vana, põlispuude, õunaaia ja peenramaaga talu juures on kindlasti rohkem linde kui linnas kortermaja õuel, samas on metsikumas linnaaias rohkem elu kui hoolitsetud muruga moodsas maakodus.
Kevadel lindude rände ajal on iga kodu juures kindlasti kõvasti linnulaulu ja sagimist ning siis võib näha ka üsna ebatavalisi külalisi. Pesitsema jäävad neist siiski vähesed, sest selleks on vaja sobivat pesakohta ja piisavalt toitu, et terve pesakond ära toita. Seda hindavad linnud enne paigalejäämist hoolega. Kõige tavalisemad koduümbruses pesitsejad on kindlasti rasvatihane, kuldnokk, kodu- ja põldvarblane ning must-kärbsenäpp. Tuntumad on veel pääsukesed, rästad, valge-toonekurg, hallvares ja harakas. Tavalised, kuid vähetuntud on hall-kärbsenäpp ja lepalind, linnades ka piiritaja, keda enamasti peetakse pääsukeseks.
Ainuüksi pesakasti võib asustada üle kolmekümne linnuliigi. Kui arvata juurde veel vintlased, põõsalinnud jt, on võimalikke pesitsejaid üle poolesaja. Kõik nad ei mahu muidugi ühte aeda, tavaliselt pesitseb kodu vahetus läheduses neli-viis, heas paigas isegi üle kümne liigi linde.
Kõigil linnuliikidel on oma eripära. Neid jälgides avastad, kes on riiakas, kes julge või ettevaatlik, kes armastab seltskonda ja kes tahab teistest eemale hoida. Lisaks on igal linnul oma iseloom nagu inimestelgi. Linde pikemalt jälgides võid neis näha lusti ja mõtlikkust, rõõmu ja kurbust. See on kirev maailm, mis pakub palju huvitavat avastamist ja võib viia sügavama sõpruseni.
Rohevint