Читать книгу Linnuelu aabits. Suvised aialinnud - Eesti Ornitoloogiaühing - Страница 7

Lindude kevad algab sobiva pesitsuspaiga ehk pesaterritooriumi valimisest. Enamasti teevad seda isaslinnud, kes peavad hindama, kas ümbruses on häid kohti pesa ehitamiseks ning piisavalt toitu järglaste üleskasvatamiseks. Selleks saabuvad isaslinnud rändelt tavaliselt pisut varem kui emaslinnud. Paremate pesakohtade eest käib sageli ka tuline võitlus ja piiritülide lahendamine. Sobiva paiga välja valinud, kuulutavad isased sellest valju lauluga igal hommikul ka teistele. Laul on muidugi oluline ka paarilise leidmiseks. Emaslinnud valivad peigmehe, kes on parema pesitsuspaiga hõivanud ning kes kõvemini ja ilusamini laulab. Kvaliteetseima isaslinnu väljaselgitamisel vaadatakse ka seda, kellel on läikivam ja uhkem sulekuub, pikem saba, suuremad tähnid või laigud. Kõige selle tähtsust ei oska meie inimsilmaga hinnata.

Linnupaar valib pesa ehitamise koha enamasti koos, kuid sageli on otsustajaks emaslind. Mõnikord hakkab isaslind aegsasti üksinda pesa ehitama. Eriti usin on käblik, kes võib emasele valimiseks valmis teha isegi kuni viis mängupesa. Kui pakutud pesakohad paarilisele ei sobi, tuleb leida uus koht või läheb emane hoopis naabrimehe juurde ...

Hallvares

Pesakoha valimisel eelistavad eri linnuliigid muidugi erinevaid paiku. Hallvares armastab pesa punuda puu ladvaossa, kust avaneb hea vaade; ööbik peidab oma pesa varjulise põõsa alla lehekõdu sisse, kust seda on väga raske leida; koduvarblane poeb aga turvalise katuseräästa alla. Väiksemad linnud arvestavad seda, et pesa ei oleks kergesti avastatav ega kättesaadav pesaröövlitele. Pesa tegemiseks sobivad suuremate puude harud, tiheda võraga puud ja põõsad, varjulised põõsaalused, kõrge kuluhein, oksahunnik, mõni uure hoones või puuriidas. Õõnsustes pesitsevad linnud peavad endale leidma sobiva suurusega lennuava ja sisemusega puuõõne, aga selle leidmine ei pruugi olla üldsegi lihtne. Neile on suureks abiks eri mõõdus pesakastid.

Varblaste pesakast

Väiksemad linnud ehitavad igal aastal uue pesa, isegi rähnid uuristavad igal kevadel endale uue pesakoopa. Õõnsuses või pesakastis võib küll igal aastal keegi sees elada, aga sageli on need erinevad linnud ja igal juhul punutakse sinna sisse uus pesa. Arvatakse, et selline tegevus aitab pesaröövlite ja -parasiitide vastu.

Pesa punumine võtab lindudel pool kuni poolteist nädalat. Pesa suuruse, kuju ja materjali järgi on sageli võimalik ära arvata ka pesa omanikku. Musträstas armastab kasutada palju rohelist sammalt, laulurästa pesa on seest kaetud kõva koorikuga ja näeb välja nagu kauss, kanepilinnu pesast leiab tavaliselt palju karvu. Ka pääsupesadel on lihtne vahet teha: suitsupääsukesel on pesa ülemine serv täies ulatuses kausjalt lahti, räästapääsukesel on servad kinni müüritud ja jäetud ainult väike lennuava. Pesa ei punu rähnilised ja kakud, nende pesast võib leida vaid peotäie aluspuru.