Читать книгу Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku - Einar Ellermaa - Страница 4

20 aastat tagasi 28. septembri ööl uppus parvlaev Estonia. See rahuaegne suurim katastroof Läänemerel puudutas iga Eesti inimest.

Paljud, kes ise laevahukust pääsesid, kaotasid silme all oma lähedased, sõbrad, töökaaslased. Sajad inimesed kaotasid laevahuku tagajärjel oma abikaasa, ema, isa, õe, venna, lapse või mitu lähedast korraga. Nad pidid õppima hingehaavadega elama. Väga lähedalt nägid nende leina hõimlased, hingeabi andjad, politseiuurijad, töökaaslased. Lein ja valu jõudsid iga Eesti inimeseni. Naine, kellel ei jäänud Estoniale ühtegi tuttavat, pidas sel ööl oma sünnipäeva. Häbitunne, et ta pidutses sel ajal, kui paljud hukkusid, saatis teda aastaid ja on siiani meeles.

Estonia katastroofist kirjutati 1994. aastal kaks reportaažlikku raamatut ja 1995. aastal veel üks, aga sel sajandil on põhiliselt kirjutatud vandenõuteooriaid laeva tahtliku uputamise kohta. Meil ei olnud soovi neile midagi lisada, sest me ei tahtnud oletada, fantaseerida või valetada.

Oleme seisukohal, et igaühel on õigus uskuda, mida ta tahab, aga mõnede kuulujuttude ning otseste valede levitamine Estonia õnnetuse kohta ajakirjanduses ja raamatutes on olnud vastutustundetu. Mõned kuulujutud ja valed tulevad ka selle raamatu lugudes esile, kuigi nende ümberlükkamine ei olnud meie eesmärk.

20 aastat pärast õnnetust pidasime õigemaks kirjutada, kuidas suurõnnetuses kannatanud või lähedase kaotanud inimesed on hilisematel aastatel hakkama saanud ja eluga edasi läinud, kellest ja millest tuge leidnud ning millisena see kogu ühiskonda raputanud katastroof meie inimeste hinge on jäänud.

Me täname südamest kõiki, kes avasid meile oma hinge sügavaima sopi.

Einar Ellermaa & Inge Pitsner