Valda Raud. Üks elu
Описание книги
Maailmakirjanduse väärtteoste armastatud tõlkija Valda Raua 100. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmus tema päevikute, kirjade ja märkmete põhjal koostatud raamat „Üks elu“, milles avaneb nii ta enda ja tema perekonna käekäik kui ka aeg ja inimesed, kultuurisündmused ning seltsielu läbi aastakümnete. Lisaks kümmekond tõlkenäidist, Valda Raua loomingu muljetavaldav bibliograafia, arvukalt fotosid. Lugeja ette ilmuvate inimeste nimed võtab viiel leheküljel kokku teose nimeregister. Valda Raud (29. I 1920 – 8. X 2013) oli poole sajandi vältel eestlaste paljude lemmikraamatute tõlkijana, inglise ja ameerika kirjanduse eesti keelde vahendajana kõrgelt hinnatud. “Ta oli tõeline väärtkirjanduse maiasmokk,” meenutab tütar Anu Raud. “Tõlkimise puhkepauside ajal jutustas ta meile lugusid käsilolevast raamatust. Kirjutusmasina Continental klõbin, see turvalis-rahustav tähetoksimine ja uue kirjareaga kaasnev masinakõrin saatis mind kogu elu.” Valda Raua eestindatud teosed haaravad oma keelelise ilu ja mõistete küllusega. Ta jõudis tuua eesti lugeja lauale uskumatult palju raamatuid. Mõned näited: Jerome D. Salingeri “Kuristik rukkis” (millest tänaseks on ilmunud neli kordustrükki), Theodore Dreiseri “Õde Carrie”, Kurt Vonneguti “Tšempionide eine”, Bill Naughtoni “Väravavahi vastulöök”, Ernest Hemingway “Ja päike tõuseb”, Harper Lee “Tappa laulurästast”, John Fowlesi “Prantsuse leitnandi tüdruk” jpt. “On lahe liikuda temaga ühes rütmis,” ütles Valda Raud Fowlesi loomingut iseloomustades. Sama võib öelda ka tema enda kohta, mis tuleb väga ilmekalt esile raamatus “Üks elu”.
Оглавление
Ela Tomson. Valda Raud. Üks elu
SAATEKS
MINU EMA
KAKS KIRJA
ALGUS
TUULE PEAL
TAGASI KODUS. LÕPUKS OMETI!
PÄEVIKUST 1946
POSTITEMPEL “JALTA”
KURISTIK RUKKIS
POEEDI PROUA
SÕNAJALAÕIED JA OHAKALINNUD
PÄEVIKUST 1968
PÄEVIKUST 1973
PÄEVIKUST 1974
PÄEVIKUST 1975
PÄEVIKUST 1976
PÄEVIKUST 1978
TÜHJAS TOAS
PAADIVARGALE
PÄEVIKUST 1983
PÄEVIKUST 1984
PÄEVIKUST 1985
UUED TUULED. PÄEVIKUST 1988
PÄEVIKUST 1989
PÖÖRIPÄEVAD. PÄEVIKUST 1992
PÖÖRIPÄEV. Anu Raud
KÄÄRIKU AASTARINGID. PÄEVIKUST 2001
PÄEVIKUST 2003
PÄEVIKUST 2004
PÄEVIKUST 2005
PÄEVIKUST 2006
PÄEVIKUST 2007
PÄEVIKUST 2008
PÄEVIKUST 2009
PÄEVIKUST 2010
PALVED
VALDA RAUD
BIBLIOGRAAFIA
Отрывок из книги
Kääriku talu vahtraallee.
Muidugi ei osanud ma tollal tähele panna, tänu kellele see raamat meieni jõudis. Küllap ei osanud hinnata, kui hästi see oli tõlgitud, ei teadnud, kes on tõlkija Valda Raud. Ammugi ei aimanud, et elu mind ükskord temaga kokku viib ja et aastakümnete pärast saan tänu tema tütrele, kunstnik Anu Rauale lugeda Valda enda käega kirjutatud päevikuid, mälestusi, kirju ja panna need kokku raamatuks pealkirjaga ÜKS ELU. Nende kaante vahel on tõepoolest lugu ühest pikast elust. Nagu igas elus, oli siin kõike – nooruse lootusi ja sära, armastust, ootamatusi, heitlike aegade tumedaid mõtteid ja vana ea vaikset rõõmu. Oli heameelt oma tööst ja lihtsatest igapäevastest asjadest, kohtumistest ja soojadest suhetest sõpradega, kellega jagati ühiseid huvisid. Valda Raua päevikutes on tallel osake Eesti kultuuriloost. Ent selle sügavalt intelligentse naise elu ei olnud vaid kirjandus, tõlkimine, kontserdid, kunstinäitused, juubelid, kohviõhtud Tallinna prouadega. Kõigi igapäevamuredega tuli toime tulla, hoolt kanda laste käekäigu eest ja olla vapper kaaslane abikaasa Mart Rauale tema pikkadel haiguseaastatel. Veel vanas eas tuli üle elada sunnitud lahkumine Tallinna kodust, mis poole sajandi vältel oli omaks saanud. Viimased kakskümmend aastat elas Valda Raud koos tütrega Viljandimaal, Heimtalis, Mart Raua isatalus Käärikul. Valda Raua elu viimaseks tõlketööks jäi “Keldi palved. Palveid ja õnnistussove Hebriidi saartelt Šotimaalt.” Usk, mis temas sügavalt ja vaikselt oli elanud, leidis väljenduse keldi palvete eestikeelses kogumikus, millest tänaseks on juba mitu trükki ilmunud. Vanade keltide tekstid vastasid täpselt Valda Raua hingelaadile, need on lihtsate, loodusega ühes rütmis elavate inimeste palved ja soovid. Rõõmuga olen märganud, et eesti inimesed läkitavad neid üksteisele kutsetel ja õnnitluskaartidel. Tean ja nägin, millise pühendumisega üle 80-aastane Valda Raud keldi palveid eesti keelde seadis. Tean ja nägin ka seda, kui uskumatult erksa ja vaibumatu huvi kõige ümbritseva vastu ta oma päevade lõpuni säilitas.
.....
…Aga 1. mai öö, kui kevad oli looduses ja endas, ei lähe iialgi meelest. Imeilus oli öine rongkäik tõrvikutega. Kõigi üliõpilasorganisatsioonide uksed olid öö läbi valla, noormehed käisid, kus meelepärane, naisorganisatsioonide liikmed olid oma ruumides ja võtsid külalisi vastu. Tantsitud sai suure valgeni, ja mäletan sedagi, kuidas kõmpisin hommikul sukkade väel Gustav Adolfi mäest üles kodu poole, kingad näpus ja jalad tulivalusad.
Oktoobripöörde 23. aastapäeva puhul dekoreeritud Tartu ülikooli peahoone. 1940. Foto Eduard Selleke. EAA.2073.1.283.516 (AIS)
.....