Читать книгу Punane päevik - Elo Selirand - Страница 3

„Uue juhi puhul toodi! Seuke sõda läks lahti, löödi nii, et veri ninast väljas, aga näe – ma sain kolm kätte – sulle, endale ja kapi peale suveniiriks! Igavene au parteile ja tema kärvavatele ninadele!“ üleni higine Minni tõstis poevõrgust kolm apelsini välja. „Maile see küll maitseks, aga ta tuleb alles suvevaheajal, nii kaua see küll ei seisa …“ kahetses käsi kotletitaignast puhtaks kaapiv vanaema. „Aga pane piirituse sisse, seal püsib kõik, isegi Lenin. Saad ühtlasi kosjaviina kah …“ õpetas Minni oma väiksema riigi suurust tagumikku toolile laotades. „Sa tead, ära aja hullu juttu,“ lõõpis vanaema vastu. „Mina enda oma panen ja kui valmis saab, siis vaatame – kas tulen võtan sinu ää või sihin seda matsakat blondi koputajat kolhoosikontorist. Iseloom on tal sitt, aga rinnad priimad!“ „Enne lehvib Pikas Hermanis sinimustvalge, kui sa, Minni, endale naise leiad,“ lõkerdas vanaema muretult. Omade vahel võis. Salaja.