Читать книгу «Litteraria» sari. Minu koolipõlve Tallinn 1916-1922 - Elsbet Parek - Страница 3

Käesoleva väljaandega jätkab Eesti Kirjandusmuuseum EKLA fondides säilitatavate Elsbet Pareki (1902-1985) mälestuste avaldamist. Seni on eraldi raamatutena ilmunud “Mälestusi aastaist 1931-1949” I osa kirjastuse Perona väljaandel 1991. a ja “Tartu - minu ülikoolilinn 1922-1926” kirjastuse Virgela väljaandel Kirjandusmuuseumi sarjas “Litteraria” 1998. a. Viimati nimetatu on käsitletava aja mõttes otseseks järjeks käesolevale raamatule. Lähemat infot Pareki lühemate trükis ilmunud kirjutiste, samuti tema käsikirjade ja kirjade kohta EKLAs leiab huviline “Litteraria” 14. vihiku saatesõnast.

Siinse raamatu aluseks olev käsikiri (EKM EKLA, f 169, m155:5) on dateeritud 17. 10. 1966. Paratamatult hakkab kaasa kõnelema ka kirjutamise aeg: mõned nüansid sõnakasutuses ( kodanlik vabariikjts), ehk ka mõni sisuline rõhuasetus tulenevad eeldatavasti tollasest ühiskondlikust kontekstist. Kirjeldades Tallinna tänavaid, ehitisi ja üldist miljööd, kõrvutab autor pidevalt oma koolipõlveaegset linnapilti kirjutamisaegsega. Et mälestuste kirjapanemisest on möödunud enam kui kolm aastakümmet, on aeg siingi teinud korrektiive: osa tänavaid ja väljakuid kannab taas endisi nimesid, nii mõnelgi hoonel on muutunud omandivorm ja kasutusviis, lisandunud on palju uut. Nõukogudeaegse linnapildi kirjelduste kommenteerimine tänase päeva vaatevinklist pole praegu ehk siiski veel vajalik, kuid tulevikus võib see sedalaadi tekstide avaldamisel möödapääsmatuks osutuda.

E. Pareki mälestused teeb huviga loetavaks eelkõige see, et ta ei keskendu liigselt igapäevaelu pisiseikade fikseerimisele, vaid suudab üldist ja isiklikku parajates proportsioonides hoida.

Aeg, mida raamatus kirjeldatakse, on vägagi dünaamiline, sellesse perioodi mahub nii Eesti kui maailma ajaloos määrava tähendusega sündmusi. Mitmekesine ja muutusterohke on tolle perioodi kultuurielugi, mida E. Parek juba üsna varasest noorusest jälginud on, näitleja tütrena kõige enam teatrit. Ja mälestustes kajastatu pole pelgalt nähtud etenduste muljete kirjeldamine, esile on toodud paljud tollases teatriprotsessis olulised aspektid. Käsitlemist leiavad Menningu trupi näitlejate kompromissitu võitlus oma kunstiliste tõekspidamiste nimel, Vanemuisest lahkumine ja Pandorini draamatrupi asutamine; uus algus Tallinna Draamateatri nime all; Tallinna Tööliste Teatri loomine ja Draamateatri ühinemine sellega; K. Menningu roll teatrikriitikuna; Estonia repertuaaripoliitika küsitavused jm. Nii mõnegi näitleja, kes Draamateatri algaastate trupis kaasa tegid, mälestused on jõudnud raamatukaante vahele - meenutagem Eduard Türgi, Mari Möldre, Liina Reimani, Paul Pinna memuaare, ka Lia Kewai raamatut Ruts Baumannist. Mõistetavalt on neis raamatuis esitatud suuremal või vähemal määral erinevad vaatepunktid ka kõneksolevale perioodile.

Teadaolevalt pole Anna Markus oma meenutusi kirja pannud, kuid tinglikult võib öelda, et tollasest teatrielust kõneldes esindab Elsbet Parek ka Anna Markuse vaatepunkti. E. Parek, kes oma iseseisvust ja isepäisust rõhutada armastab, näib teatrikunsti puudutavates küsimustes olevat oma emaga vägagi ühte meelt. Näiteks E. Pareki küllalt negatiivses hinnangus nii I. Surgutševi “Sügisviiulite” impressionistlikule ja L. Andrejevi “Inimese elu” sümbolistlikule lavastusele, kui ka Paul Sepa lavastajategevusele üldiselt, võib näha seost A. Markuse teatripõhimõtetega, kes menninglikule psühholoogilisele realismile lõpuni truuks jäi. Meenutagem, et mõlemad mainitud lavastused on nii Draamateatri näitlejate memuaarides kui eesti teatriloo akadeemilises käsitluses üsna kõrgelt koteeritud. Kuid memuaristika võlu seisnebki subjektiivsuses ja erinevad vaatepunktid aitavad tõele lähemale jõuda ka neil, kel ainsaks teeks ammustele sündmustele pilku heita on osasaanute meenutused.

E. Pareki käsikirja toimetamisel on säilitatud autori stiil, vaikimisi on parandatud masinakirjavead, tsitaate täpsustades lisatud joonealune viide. Eesti Kirjandusmuuseumil on kavas Pareki mälestuste avaldamist jätkata 1930-1940ndaid aastaid hõlmava osaga, mis kajastab aega, mil autori kodulinnaks oli Pärnu ja sisaldab meenutusi eesti ajaloos nii keerulistest aegadest.

Tiina Saluvere