Читать книгу «Litteraria» sari. Mälestusi aastaist 1939-1944 Pärnus - Elsbet Parek - Страница 3

Elsbet Pareki esimeseks Kirjandusmuuseumi väljaandena ilmunud käsikirjaks oli “Tartu - minu ülikoolilinn 1922-1926” 1998. a (“Litteraria” 14). Tol korral oli valiku tegemisel määravaks asjaolu, et Tartu-perioodi mälestustes leidub silmapaistval hulgal kajastusi autori kontaktidest eesti kultuuriloos olulist rolli etendanud isikutega (nimeregister sisaldab üle 250 nime). Kuigi esialgne publitseerimisplaan sellega piirdus, tekkis Pareki käsikirjadesse süvenedes mõte tuua lugejateni ka ülejäänud osad tema memuaaridest. 1999. aastal ilmuski “Minu koolipõlve Tallinn 1916-1922” (“Litteraria” 16), ajakirjas “Tuna” on ilmumas “Tartu - minu lapsepõlve linn (1907-1916)”

Käesolev osa mälestustest on huvipakkuv eeskätt käsitletava perioodi tõttu, millesse mahub nii palju eesti rahva jaoks pöördelisi ja dramaatilisi sündmusi: baaside leping, omariikluse lõpp, nõukogude aasta, sõda ja 1944. aasta dilemmaga “Minna või jääda?” E. Parek oli üks neist, kelle pere neis ajaloo keeristormides üsna rängalt kannatas (abikaasa arreteerimine ja hukkamine, kodu hävimine pommirünnakus), lisaks poja surm. Ometi ei leidu nende sündmuste kirjeldustes vähimatki enesehaletsuse varjundit. Pigem kirjeldab autor teiste tundeid kui enda omi.

Üldtuntud kultuuritegelastega oli Parekil Pärnu-perioodil mõistagi tunduvalt vähem kokkupuuteid kui Tallinnas ja Tartus elades. Seda kõnekamad on aga need vähesed seigad, eeskätt Johannes Vares-Barbarusega seonduv.

Elsbet Pareki mälestused on kirjutatud 1960. aastate lõpus Kirjandusmuuseumi jaoks, et nad sel kombel säiliksid tulevastele põlvedele - toona poleks olnud mõeldav neid avaldada. Tänu sellele puudub praegu vajadus neid ümber töötada ja ajastuomasest retoorikast puhastada, nagu see suure osa nõukogude perioodil kirjutatud tekstide puhul paraku on. Niisiis on autori stiil ja sõnakasutus säilitatud, küll aga on teksti parema loetavuse huvides keeleliselt toimetatud. Kommentaaridena on lisatud täpsustused ja täiendused. Käsikirjaga (EKM EKLA f 169, m 156:1) on huvilistel võimalik tutvuda Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. Käsikiri on 1991. a osaliselt avaldatud E. Pareki Pärnus ilmunud raamatus “Mälestusi aastaist 1931-1949”.

Ülevaade E. Pareki trükis ilmunud kirjutistest, samuti tema käsikirjadest EKLAs leidub “Litteraria” 14. vihiku saatesõnas.

Kirjandusmuuseumil on kavas Elsbet Pareki mälestuste avaldamist “Litteraria” sarjas jätkata 1940. aastate käsitlusega.

Tiina Saluvere