Читать книгу Põhjala ristisõjad - Eric Christiansen - Страница 13

1100. aasta paiku Kirde-Euroopas elanud inimesed jagunesid keele järgi nelja peamisse rühma: skandinaavia keelte kõnelejad, slaavlased, baltlased ja soomeugrilased. Esimesed kolm kõnelesid indoeruoopa, viimased uurali keeli. Rühmadesse kuuluvate keeled olid väga lähedased, aja kuludes mõned isegi sulandusid. Samuti ei avaldunud kultuurierinevused kuigivõrd majanduses või poliitikas. Ometi olid igal rühmal teatud kindlad erijooned, mis iseloomustasid näiteks ühiskonna struktuuri, religiooni, toitumistavasid ja riietust. Siinkohal me astume Põhjamaade esimese suure geograafi ning Põhjala võimsa kirikukeskuse õpetlase Bremeni Adami jalajälgedesse. Ta kirjutas 1070. aastail teose «Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum» («Hamburgi peapiiskopkonna ajalugu»), mille jaoks kogus hulganisti materjali otseallikatest, sealhulgas ka näiteks Taani kuningalt Svend II-lt.