Читать книгу Kõlu kuld 2 - Erkki Kõlu - Страница 107

Kuum suvepäev. Kaks venda, Jüri ja Jaan, kaevavad kraavi, kolmas – Jaak – lesib aga puu all ja rüüpab külma õlut.

„Miks meie rügame, aga Jaak mõnuga õlut lakub?” küsib Jüri.

„Ei tea, ma lähen küsin temalt,” vastab Jaan ja läheb Jaagu juurde:

„Miks sina varjus vedeled ja külma õlut naudid, kui meie kuuma päikese käes rabame?”

„Sest mul on nutti!” vastab Jaak.

„Mis mõttes?”

Jaak asetab käe puutüve ette ja käsutab:

„Löö vastu mu kätt nii kõvasti kui jaksad!”

Jaan annab rusikaga korraliku nätaka, kuid Jaak tõmbab käe eest ära ja Jaani rusikas tabab puutüve.

„Nägid? Ma taipasin oma käe eest ära võtta. See tähendabki, et mul on nutti!”

Jaan ronib tagasi kraavi ja ütleb Jürile:

„Ta ütles, et võib töötamise asemel õlut lakkuda, sest tal on nutti.”

„Mis mõttes?”

Jaan paneb käe näo ette ja käsutab Jürit:

„Löö vastu mu kätt nii kõvasti kui jaksad!”