Читать книгу Väike viiteleksikon - Erkki Sivonen - Страница 3
Оглавление1. Märksõnad on sõnastikus paigutatud tähestikulises järjekorras. Rasvases kirjas sõna artiklis osutab eraldi artikli olemasolule antud sõna kohta.
2. Ümarsulgudes ( ) on antud märksõnade levinumad paralleelvormid, näiteks vanemas eestikeelses kirjanduses kasutatud nimekujud või kreeka nimede ladinapärased variandid.
3. Nurksulgudes [ ] on lihtsustatud kujul antud nende märksõnade hääldus, mille hääldamine erineb kirjapildist või mille puhul võib ette tulla raskusi rõhu leidmisega.
Märk ’ näitab järgneva silbi rõhulisust.
Märk : osutab sellele, et eelnev täishäälik on pikendatud. Nendel juhtudel, kus silbi rõhk väljendub eesti häälduses pikendatud täishäälikuna, on kasutatud pikendus-, mitte rõhumärki.
Rõhku ei näidata, kui see langeb esimesele silbile.
Seejuures on muinaskreeka nimede puhul, mis enamasti on eesti keelde ja kultuurikonteksti (nagu enamikku teistesse Euroopa keeltesse) tulnud ladina keele vahendusel ja mille puhul on olnud valida kreeka- või ladinapärase hääldusviisi vahel, eelistatud seda hääldusviisi, mis tundub olevat eesti keeles kodunenum.
Nt kreekapäraselt
[eurüdi:ke] (mitte [eurü:dike])
[mero:pe] (mitte [merope])
[antigo:ne] (mitte [anti:gone])
ja ladinapäraselt
[polüfe:mos] (mitte [polü:femos])
[helles’pontos] (mitte [hel’lespontos])
[am’fitrüon] (mitte [amfi’trüon]
Muidugi ei ürita käesolev väike sõnastik tõestada säärase valikupõhimõtte optimaalsust, vaid katsub pigem anda lihtsat juhatust seal, kus klassikaliste keelte oskust või entsüklopeediat parajasti varuks pole.
Hääldust ei korrata märksõnadel, mis sisaldavad eelnevat märksõnaks olevat isikunime.
4. Märgiga → (sõna või fraasi ees) on tähistatud märksõna ülekantud tähendus(ed) tänapäevases keelepruugis. Fraseologismide puhul on antud nende nüüdisajal käibiv tähendus, mis sageli mõnevõrra erineb artiklis seletatud ajaloolisest.
5. Lühenditest on kasutatud alljärgnevaid:
Teadmiseks sõnastiku kasutajale
| a) vana testamendi raamatud: | |
| 1 Aj | Esimene Ajaraamat |
| 2 Aj | Teine Ajaraamat |
| Er | Ester |
| Es | Esra |
| Ha | Habakuk |
| Hs | Hesekiel |
| Ii | Iiob |
| Jn | Joona |
| Jo | Joosua |
| Jr | Jeremija |
| Js | Jesaja |
| Kg | Koguja |
| Ko | Kohtumõistjate raamat |
| 1 Ku | Esimene Kuningate raamat |
| 2 Ku | Teine Kuningate raamat |
| L | Laulud |
| Mi | Miika |
| 1 Mo | Esimene Moosese raamat |
| 2 Mo | Teine Moosese raamat |
| 3 Mo | Kolmas Moosese raamat |
| 4 Mo | Neljas Moosese raamat |
| 5 Mo | Viies Moosese raamat |
| Ne | Nehemja |
| Ru | Rutt |
| 1 Sa | Esimene Saamueli raamat |
| 2 Sa | Teine Saamueli raamat |
| Sk | Sakarja |
| Tn | Taaniel |
| Õp | Õpetussõnad |
| b) apokrüüfilised raamatud: | |
| Tb | Toobit |
| c) uue testamendi raamatud: | |
| Ap | Apostlite teod |
| Ga | Pauluse kiri Galaatlastele |
| Ilm | Johannese ilmutus |
| Jh | Johannese evangeelium |
| 1 Jh | Johannese esimene kiri |
| Kl | Pauluse kiri koloslastele |
| 2 Ko | Pauluse teine kiri korintlastele |
| Lk | Luuka evangeelium |
| Mk | Markuse evangeelium |
| Mt | Matteuse evangeelium |
| 1 Pe | Peetruse esimene kiri |
| 2 Ti | Pauluse teine kiri Timoteosele |
| d) muud lühendid | |
| a | aasta |
| ar | araabia |
| e | ehk |
| eKr | enne Kristust |
| hbr | heebrea |
| hisp | hispaania |
| ingl | inglise |
| jm | ja mujal; ja muud |
| jt | ja teised |
| k | keele; keeles |
| kr | vanakreeka |
| lad | ladina |
| nn | niinimetatud |
| nt | näiteks |
| pKr | pärast Kristust |
| pr | prantsuse |
| saj | sajand; sajandi; sajandil |
| sh | sealhulgas |
| st | see tähendab |
| sanskr | sanskriti |
| sks | saksa |
| sum | sumeri |
| u | umbes |
| v | või |
| v.a | välja arvatud |
| vrd | võrdle |
| vt | vaata |
6.
Osundused piiblist pärinevad 1968. a väljaandest, juhul kui ei ole näidatud teisiti.
