Читать книгу Väike luuleraamat - Ernst Enno - Страница 4

Kuu kuma on täna nii selge,

kõik pilved on kadunud,

kuid süda on siiski nii haige,

kõik mõtted on uinunud.

Kesk merevett valgus on kudund

tee taevasse, kaugele -

sääl mälestus kõnnib ja särab,

et paistis kord päikene!

Kuu kuma on täna nii selge,

laul uinunud lainetes;

veel üksindasügise liigub

poolkoltunud lehtedes. -