Читать книгу Minu Kreeka - Ester Laansalu - Страница 5

See, millest ma aru sain, on imekaunis; sellest ma järeldan, et ka ülejäänu, millest ma aru ei saanud, on samuti imekaunis.

– Sokrates

Kui ma lapsena järjekordselt kurguarsti juurde sattusin, ütles kelmikas arstionu: „Sa peaksid lõunamaale kolima, siis saad kurgu terveks, hääle tugevaks ja lõpuks ka mehele!”

Ja kui kurk oli korda, hääl tugevaks ja minust lõpuks giid saanud, ähvardasin naljaga pooleks oma reisijaid: „Püsige vagurad, muidu panen teid raamatusse, mille ükskord pensionipõlves kirjutan!”

See aeg jõudis kätte tunduvalt varem...

Lood selles raamatus on pühendatud eelkõige Kreekale, kuhu ma 15 aastat tagasi sattusin, ja kõigile neile lihtsatele, aga südamelt suurtele inimestele, kellega olen siin kohtunud. Ma teen mõttes kummarduse kõikidele reisijatele, kellega mul on olnud au Kreekat avastada.

See maa pani mind end täiendama, lõputult lugema ja õppima. See maa õpetas mind armastama inimest koos kõigi vigade ja krutskitega. See maa andis mulle ka valusaid õppetunde, pani enda ja ümbritseva üle juurdlema.

Tundub, et ma ei ole veel saanud kõiki vastuseid, mida siia otsima tulin.

Tartu – Ateena,

kevad 2011