Читать книгу Ma enam iialgi ei joo! Kuidas see päriselt õnnestuks? - Evelin Kivimaa - Страница 4

Kes ei oleks rängas pohmellis tõemeeli vandunud: ma enam ei joo! Ausõna, mitte iialgi! Kuni järgmise korrani …

Ent kuidas see päriselt õnnestuks, nii et seda järgmist korda ei tulekski?

Kui hakkasin kirjutama raamatut alkohoolikutest, kes on joomise maha jätnud, siis ma ausalt öeldes natuke kartsin.

Kartsin, et see on liiga masendav: kõik need joomise tõttu lõhki läinud abielud ja kaotatud töökohad, purjuspäi tehtud avariid, ilged pohmellivaevad ja hirmutavad deliiriuminägemused. Jah, seda kõike on selle raamatu kangelastega juhtunud. Aga mitte ainult!

Nendega on juhtunud ka palju lõbusat ja toredat. Nad armastavad ja unistavad: kes printsist valgel hobusel, kes omaenese kätega laotud koldest uues kodus. Nad toetavad üksteist ning võitlevad vapralt kehvade geenide, viinakuradi ja iseendaga. Mis on väga tähtis: nad on saanud joomisest priiks! Või vähemalt püüdlevad selle poole, sest eksimine on ju inimlik.

Kuidas siis joomisest vabaneda? Universaalset retsepti, mis sobiks kõigile inimestele, pole paraku olemas. Küll aga palju erinevaid võimalusi, mida on oma nahal järele proovinud selles raamatus kõnelevad alkohoolikud, inimesed meie endi kõrvalt. Kellele piisab tahtejõust, kes vajab ka midagi muud: sensitiivi, anonüümsete alkohoolikute rühma, 12 sammu programmile toetuvat kliinikut, psühholoogi nõuannet, joomatungi vähendavaid tablette, usku pöördumist, joomisvastast süsti või ampulli.

Raamatu kirjutamist lõpetades olin tulvil hoopis lootust, mitte masendust. Nii et kui deliiriumis mehe silme all tibatilluke Kalmer Tennosaar raadio peal kekseldes laulu lahti lõi, siis hakkasin minagi tahtmatult kaasa ümisema: „Ühes külas Türgimaal on Café Oriental, väike kohvik ja lokaal on Café Oriental …“

Head lugemist!

Evelin Kivimaa