Оглавление
F. Scott Fitzgerald. Ilus ja neetu
F. Scott Fitzgerald. Ilus ja neetu
Esimene raamat. 1. Anthony Patch
Auväärne mees ja tema andekas poeg
Kangelase minevik ja isik
Laitmatu korter
Ta ei pöörle siiski
Pärastlõuna
Kolm meest
Õhtu
Tagasipilk paradiisi
2. Sireeni portree
Daami sääred
Rahutus
See kaunis daam
Rahulolematus
Imetlus
3. Suudluste asjatundja
Kaks neidu
Rüütel O’Keefe’i haletsusväärne ots
Sildivalgus ja kuuvalgus
Maagia
Must maagia
Paanika
Tarkus
Vaheaeg
Kaks kokkusaamist
Nõrkus
Serenaad
Teine raamat. 1. See kiirgussäras tund
Kõrghetk
Kolm kõrvalepõiget
Päevik
Koopa hingus
Hommik
Peiupoisid
Anthony
Gloria
Con amore
Gloria ja kindral Lee
Tunne
Hall maja
Gloria hing
Peatüki lõpp
2. Sümpoosion
Praktilised mehed
Letargia triumf
Talv
Saatus
Pahaendeline suvi
Pimeduses
3. Katkine lauto
Tagasivaade
Kabuhirm
Korter
Kiisupoju
Ameerika moralisti lahkumine
Järgmisel päeval
Tusameele talv
Katkine lauto
Kolmas raamat. 1. Tsivilisatsiooni olemus
Dot
Sõdalane
Muljet avaldav vahejuhtum
Kaotus
Katastroof
Košmaar
Võltsrelvarahu
2. Esteetika olemus
Kapten Collinsi meelitused
Galantsus
Üksinda Gloria
Kindralite kimbatus
Veel üks talv
Edasised seiklused „Südamest tulevate juttudega“
Odi profanum vulgus
Kino
Katse
3. Tuhka temast!
Richard Caramel
Keretäis
Ootamatu kohtumine
Varblaste seltsis
SELLE RAAMATU KIRJATÜÜPIDEST
Отрывок из книги
1913. aastal, kui Anthony Patch oli kahekümne viiene ja saatuse pilkest oli möödunud juba kaks aastat, langes nimetatud päeva Püha Vaim – vähemalt teoreetiliselt – tema peale. See pilge oli kinga lõplik läikimalöömine, riideharja viimne puudutus, otsekui mingi intellektuaalne „Ennäe!“ – ja ometigi pole ta selle loo murdekohas jõudnud kaugemale teadvustatud tegutsemise etapist. See tema, keda te kõige esmalt näete, kratsib sageli mõttes kukalt küsimuse üle, kas pole ta ehk autu ja kergelt hull, kas pole ta ehk üks puhtal tiigil hõljuva õlikihi kombel maailma pealispinnal kiiskav häbitu ja nilbe tühipaljus, kusjuures need puhud vahelduvad muidugi olukordadega, kus ta peab end üsnagi erandlikuks, läbinisti elukogenuks, ümbrusega hästi kohanenud ja kõigist talle tuttavatest inimestest justnagu mingil määral tähelepanuväärsemaks noormeheks.
Selline oli tema terve seisund, mis muutis ta rõõmsaks, meeldivaks ja intelligentsetele meestele ning kõikidele naistele vägagi kütkestavaks. Selles seisundis olles arvas ta, et ühel heal päeval saab ta hakkama millegi vaikse, teravmeelse, äravalitute silmis kõrgelt hinnatuga ning kuulub sealtpeale mingisuguse surma ja surematuse vahel paikneva ebamäärase, udukogutaolise taeva tuhmimate tähtede hulka. Kuni selle jõupingutuseni on ta Anthony Patch – mitte mingi meheportree, vaid silmatorkav ja dünaamiline, raudselt enesekindel, üleolev, seestpoolt väljapoole toimiv isiksus; mees, kes teab, et mingit au ei saagi olemas olla, ent kellel on sellegipoolest autunne; mees, kes teab julguse sisulist põhjendamatust, aga kes on sellegipoolest vapper.
.....
ANTHONY: Vean kihla, et see on pärit kuuendast peatükist.
MAURY: Jah. Kavatseme veeta õhtu sügavates mõtisklustes eluprobleemide üle. Asjakese nappilmekas nimi on Naine. Oletan, et see naine tasub end ikka ära.
.....
