Оглавление
João Lopes Marques. Minu väga ilus eksiil Eestis
Eessõna
I. Mañana-mees João
13 väikest tähelepanekut Eestist ja eestlastest
Meie, Eesti chihuahua’d
Miks müüb Jeremy Clarkson paremini kui mina?
Minu post-Nikita sündroom
Eestiga kõige sarnasem riik – Sloveenia
Millise lemmikriigi olete teie endale kodustanud?
Välismaalane olla on hää…
Eesti rahvastiku glossaar: eestlane ja teised kohalikud eestlase pilgu läbi
Eesti (vaikne) kodusõda
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld?
Blääblääblää (ehk abstraheerimise olulisusest)
Mis oleks, kui Eestis oleks üks korralik suur mägi?
II. Emotsiooniterapeut doktor Joonas
Ostukeskused Eestis kui sotsiaalsed solaariumid
Kui kaugus ähvardab tappa armastuse
Jogurti roll paarisuhtes
Nimede epistemoloogia
Liikle veebikiirteel kainelt!
Müstilised juuksed
Küünemaania Eesti moodi
Mida arvata süütundest?
Kui Triin on Priidust pikem
Naine naise vastu, või siis mitte?
Hakka blondiks!
Tulekul on reisiterapeutide ajastu
“Kallis, ma veel ei tea…“
Unes või ilmsi?
III. Analüütik João L. Marques
Oled sa oma testosteroonitaset täna juba mõõtnud?
Polüamooria klannid: järgmine suur trend?
21 teaduslikku põhjendust, miks 68,43 % Eesti tüdrukutest tahab Austraaliasse elama minna
Kuidas elada vulkaaniajastul
Eesti mängib noorte põlvkonda maha
Eesti lõpeb de facto Rakverega
Õpetajad, jätke lapsed rahule!
Eestlaste spontaansus kui vabaduse väljendus
Ryanair ja boikoteerimise kunst
Kolm laiuskraadi, kolm Eestit
Eesti ei saa endale enam kaotatud lahinguid lubada
Piir patriotismi ja lolluse vahel on õhuke
IV. Resident härra Marques
Tere-tere-tereeee: tervituskunst Eesti moodi
Mõista-mõista: mis on Tallinnaga kõige sarnasem linn?
Bin ich ein Tallinner?
Kalamaja – täiuslik Eesti katselabor
Kõnekad diivanid
Paranormaalne Eesti
Kanal Seitse: varastatud mälu taastamine
Pöial püsti!
Maailma parimad koduperenaised on eesti naised
Wifi-põlvkonna minimanifest veebiründe vastu
Hääled, mida kuulen Eestis
Kuidas Eesti mind ikka ja jälle üllatab
Tallinn 2011 – tütarlapsest sirgub naine
Eestis, seitse aastat hiljem
Отрывок из книги
Mul oli kaks võimalust, kuidas seda eessõna kirjutada. Kas klassikalise distantseerituse ja akadeemilisusega, või siis nii. Nagu on õige, kui lubate. Ebakonventsionaalne João Lopes Marques väärib ebakonventsionaalset eessõna. Sellist, mis ei hoia tema isiklikku elu lahus tema (aja)kirjanduslikust tegevusest. On kirjanduskriitikuid, kes peavad oluliseks ainult seda, mida autor on kirja pannud, muu pole nende meelest tähtis. Õnne neile! Ma loodan, et nad on sama õnnelikud, kui nad paistavad.
Nagu enamik João ustavatest lugejatest juba teab, on ta paljude oma lugude peategelane. Ent olgu öeldud, et eriliseks ja ainulaadseks ei tee teda mitte fakt, et ta on iseenda kangelane, vaid talle omane isetus ja aupaklikkus selle juures, mis annab talle tänuväärse võime näha paiku, kuhu ta satub, ja inimesi, kellega kohtub, värske avatud pilguga.
.....
Veel üks oluline detail. Kuni Eestisse kolimiseni polnud ma selliseid uksi varem näinudki. Leian neil plusse ja miinuseid. Ühest küljest võib võtme rahuliku südamega tuppa unustada ja selle saab sealt ilma vaevata kätte. Teisest küljest, kui inimesel on ainult üks võti, ei saa näiteks lasta sõbral lahkudes uks lihtsalt korralikult kinni lükata. Võimatu, sest Eesti uks käib lukku ainult võtmega.
Mulle tundub see sellele imetlusväärsele väiksele riigile kena metafoor: siin ei jäeta asju saatuse hooleks, asjadel ei lasta niisama sündida. Eestlastele sobivad palju paremini tahtelised teod.
.....
