Читать книгу Finantsaabits: Rahaasjade korraldamise käsiraamat - Finantsinspektsioon - Страница 7

Lewis Carrolli raamatus "Alice imedemaal" peavad Alice ja Kass maha järgmise vestluse.

"Kas sa ei tahaks mulle ütelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?" küsis Alice.

"See sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda," ütles Kass.

"Mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu – " vastas Alice.

"Siis ei ole tähtis, kuhupoole sa lähed," sõnas Kass.

" – kui ma ikka kuskile jõuan," lisas Alice seletuseks.

"Oh, selle peale võid kindel olla," ütles Kass, "kui sa ainult kõnnid küllalt kaua."

- Tõlkinud Jaan Kross, kirjastus Eesti Raamat, Tallinn, 1971.

Vähe leidub inimesi, kellel rahaasjus on enam-vähem ükskõik, kuhu välja jõuda – olgu siis avalikult, salamisi või eneselegi tunnistamata, lõviosa inimesi unistab muuhulgas või päris esimeses järjekorras ikka oma materiaalse heaolu parandamisest. See tähendab – liikumisest ühes kindlas suunas, mitte ükskõik kuhu.

Isiklike rahaasjade juhtimise suund on õige, kui see viib inimest suurema rahandusliku sõltumatuse poole. Sellel teel kaugele jõudnud inimene ei pea näiteks paaniliselt kartma töötuks jäämist, sest tal on kõrvale pandud summa, mis võimaldab mõnda aega katta kõiki vajalikke kulutusi ka ilma jooksva sissetulekuta.

Enda või teiste jõukust kalduvad inimesed enamasti mõõtma sissetulekute suuruse (palga, ettevõtlusest saadava tulu jms) või väliste atribuutide (eluaseme, auto, rõivastuse, vaba aja veetmise harjumuste jne) järgi. Nende näitajate põhjal saab inimese jõukuse kohta tõesti üht-teist järeldada, aga võib ka täielikult eksida. Esiteks, läbimõtlematu kulutamise korral kaob isegi suur sissetulek kiiresti olematusse. Teiseks, ajutiselt on silmatorkavalt palju võimalik tarbida ka võõra raha (s.o laenude) eest.

Sissetulekust ja välistest atribuutidest õigem rikkuse mõõdupuu on puhasväärtus, mis näitab, kui palju vara jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist. Üldjuhul on suure puhasväärtusega niisugune inimene, kes teenib palju, aga kulutab oma teenistusega võrreldes vähe. Teisiti öeldes – elab alla oma võimaluste.

Eelnevat väidet, et rikkuse hindamine välise sära põhjal viib sageli eksiteele, saab testida näiteks Äripäeva rikaste TOP 500 edetabeli põhjal. Küsige õpilastelt, kes on nende arvates Eesti rikkamad inimesed, ja laske neil seejärel kõrvutada oma arvamust TOP 500 nimekirjaga. Lahknevused tulevad tõenäoliselt märgatavad, sest väga suur osa TOP 500 rikastest on laiale avalikkusele peaaegu tundmatud, madalat profiili hoidvad isikud. (Märkus: rangelt võttes on Äripäeva TOP 500 koostamise metoodika puudulik, kuid samas on siiski tegu kõige usaldusväärsema edetabeliga, mida eraisikute jõukust iseloomustavate nappide avalike andmete põhjal ja mõistliku aja- ning rahakuluga kokku panna saab.)