Читать книгу Finantsaabits: Rahaasjade korraldamise käsiraamat - Finantsinspektsioon - Страница 9

1.11 Rahaasjade juhtimise menukid

Rääkides isiklike rahaasjade juhtimisest ja planeerimisest, ei saa mööda minna selleteemalistest menuraamatutest. Eestis on nendeks eelkõige Robert Kiyosaki teosed "Rikas isa, vaene isa", "Rahavoo kvadrant" ja teised, mille ümber Kiyosaki on ehitanud terve tööstuse: lauamängud, koolitused, klubiüritused. Kõik see toimib ka Eestis, kus 2010. aasta kevadel püstitati koguni osalejate maailmarekord Kiyosaki-komplekti kuuluva lauamängu Cashflow mängimises.

Kiyosaki raamatud võib liigitada motivatsioonikirjanduse valda. Paljuski propageerivad tema raamatud samu põhitõdesid nagu pool sajandit varem kirjutatud rahajuhtimismenukid, millest seniajani uustrükke avaldatakse: Napoleon Hilli "Mõtlemist muutes rikkaks. Rikastumise käsiraamat" (avaldatud ka eesti keeles) ja George Samuel Clasoni "The Richest Man in Babylon". Samast žanrist on Kiyosaki kaasaegse Burke Hedgesi "Mõistujutt torujuhtmest. Kuidas igaüks võib oma palga ülejäägist ehitada kaasaegse torujuhtme" (samuti eesti keeles ilmunud).

Kiyosaki propageeritav rahaasjade korraldamise filosoofia on pälvinud üsna palju kriitikat: väidetakse, et see kütab algajates investorites üles liiga suuri ootusi, julgustab neid tegema liiga riskantseid investeeringuid (eriti kinnisvarasse), pisendab põhjendamatult hariduse olulisust. Paljugi Kiyosaki soovitatust ei toimi nii universaalselt, kui näidata üritatakse.

Rohkem kui inspireerivate üksikjuhtumite kirjeldamisel põhinev menuk on Thomas J. Stanley ja William D. Danko raamat "Naabermaja miljonär" (sellelgi on mitu järjeraamatut, mida küll pole eesti keelde tõlgitud). Stanley ja Danko tähelepanekud ja soovitused, millest näete valikut järgmisel leheküljel, põhinevad paari aastakümne jooksul läbi viidud arvukatel intervjuudel Ühendriikide miljonäridega (alguse said need soovist õppida, kuidas miljonäridele paremini turundada).

Ka Danko ja Stanley raamatud on pälvinud kriitikat, kuigi palju vähem kui Kiyosaki omad. Põhiline puudus on nende järelduste aluseks olevatele intervjuudele omane "ellujäämiskalle" – üldistused põhinevad iseennast üles töötanud ja miljonäriks saanud inimeste jutul (s.t üksnes "ellujääjate" kogemusel), teadmata on aga, kui paljudel samasugust käitumismalli järginud inimestest pole miljonäriks saada õnnestunud.

Teisisõnu, elu on keerulisem ja mitmekesisem, kui rahandusliku eneseabi raamatute põhjal tavaliselt tundub. Finantsplaneerimine, säästmine ja säästude mõistlik investeerimine aitavad inimesel liikuda rahandusliku sõltumatuse poole, kuid isegi parimate nõuannete järgimisel ei ole sajaprotsendiliselt tagatud, et soovitud tulemus alati ja kindlasti saavutatakse. Rahamaailm on tõenäosuslik, mitte ettemääratuse maailm. Aga ühtede tegevuste puhul on soovitud tulemuse saavutamise tõenäosus suurem kui teiste puhul.

Mida naabermaja miljonär ei tee (vähemalt enne miljonäriks saamist):

Tähelepanekuid isiklike rahaasjade juhtimise teemal kirjutatud menuraamatutest.

 Ei osta uhiuut autot, sest miks peaks terve mõistuse juures olev inimene maksma täisjaehinna vara eest, mille väärtus ajas kiiresti langeb. Müügiplatsilt väljasõitmine tähendab auto turuväärtuse langust keskmiselt 11% võrra, hindab autoostjatele mitmesuguseid asjalikke nõuandeid jagav USA internetiportaal www.edmunds.com. Esimesel viiel aastal langeb auto väärtus 15–25% aastas ning viie aasta pärast on tema väärtus 37% uue auto hinnast.

 Ei jäta krediitkaardi saldot miinusesse kauemaks, kui on intressivaba periood. Krediitkaarti miinusesse lasta on mõtet ainult neil, kes naudivad vaene olemist. Ei tohi osta asju, mille eest ei suuda maksta kohe, võlgu võtmata. Selliste ostude kuhjumisel võib aastane intressikulu küündida lõpuks isegi sadadesse eurodesse.

 Ei käi regulaarselt restoranides söömas. Väljas söömine on toidu kodus valmistamisest mitu korda kulukam. Regulaarne väljas söömine tähendab, et toidule kulub aastas mitu tuhat eurot rohkem kui põhiliselt kodus einestamise korral.

 Ei käi tihedalt läbi laristajatega. On võimatu raha säästa, veetes sageli aega inimeste seltsis, kes armastavad raha kiiresti laiaks lüüa.

 Ei maksa täit jaehinda brändirõivaste eest. Rõivaste ostult saab hõlpsasti säästa sadu eurosid aastas, kui osta neid allahindluste ajal. Eriti suure efekti saab, kui ei pea oluliseks rõivaste brändi.

 Ei hoia raha arvelduskontol. Arvelduskontol ei teeni raha tavaliselt peaaegu üldse intressi. Rikkust kasvatav tee on raha paigutamine investeerimisfondidesse, aktsiatesse, tähtajalistele hoiustele, kinnisvarasse... (mõeldes seda teha pikaajaliselt ehk rohkem kui viie aasta perspektiivis).

 Ei osta uut eset, kui vana pole katki. Asju parandada on sageli oluliselt odavam kui uusi osta.

 Ei tee impulssoste. Impulssostud tähendavad raha raiskamist ja täidavad kodu träniga, mida ei kasutata. Õige ostutaktika on järgmine: nähes poes midagi, mis meeldib, lahkud ostu tegemata, lased päeva või paar mööda minna, ja kui see asi tundub endiselt ostuväärsena, tasub ta võib-olla tõesti ära osta.

 Ei kuluta aega mõttetutele tegevustele. Üteldakse, et aeg on raha. Tegelikult on aeg veelgi tähtsam – aeg on elu. Raisates aega, raiskad elu.

 Ei keskenda kogu oma tähelepanu eesmärgi saavutamist takistavatele teguritele. Kui mõelda põhiliselt takistustele, kaob finišilint silmist ja finišisse jääbki jõudmata.

 Ei teeni kogu oma tulu palgatööga – kaalutletult säästes ja investeerides on aja jooksul loodud varade portfell, mis annab arvestatavat tulu. Kes ei pane oma raha tegema raha, ei saa kunagi jõukaks.