Merevõim. Teejuht 21. sajandisse

Оглавление

Geoffrey Till. Merevõim. Teejuht 21. sajandisse

EESSÕNA

EESSÕNA EESTIKEELSELE VÄLJAANDELE

SAATEKS TEISELE VÄLJAANDELE

ESIMENE OSA. Merevõim globaliseerunud maailmas

Sissejuhatus – merevõim ja globaliseerumine

Postmodernne merevägi

Modernne merevägi

Modernse ja postmodernse kompromissid

TEINE OSA. Merevõimu määratlemine

Sissejuhatus

Mere neli ajaloolist omadust

Merelise edu saavutamine

Merevõim – võimekus ja piirangud

KOLMAS OSA. Kes mida ütles ja miks see tähtis on

Teooria väärtus mereoperatsioonides

Teooria liigid

Teooria arengu algusajad

Mahan ja suund avamerele

Corbett ja mereline idee181

Alternatiivsed merestrateegiad

Operatiivkunst ja tänapäevane mereteooria

Praegused ja tulevased ülesanded

NELJAS OSA. Merevõimu koostisosad

Sissejuhatus

Merevõimu koostisosad

Merelised inimesed, ühiskond ja valitsus

Mereline geograafia

Ressursid

Mereline majandus

Merevõim teistsuguste vahenditega

Doktriin

VIIES OSA. Mereväed ja tehnoloogia

Sissejuhatus

Merevägede klassifitseerimine

Merevägede klassifitseerimine – suhtelise tõhususe hindamine

Mereväed ja tehnoloogia – sissejuhatus

Platvormid

Süsteemid, relvad ja sensorid

Informatsioonirevolutsioon?

Üleminekutehnoloogia väljakutse

Uuenduste strateegia

Mereväed ja tehnoloogia – kokkuvõte ja järeldused

KUUES OSA. Ülevõim merel ja mere valdamine

Traditsioonilise kontseptsiooni areng

Piirid ja tingimused

Ülevõimu mõõdukas taotlemine

Mereülevõimu alistumine mere valdamisele

Merehõive takistamine

Tänapäevased vaatenurgad

SEITSMES OSA. Mereülevõimu saavutamine

Mereülevõimu saavutamine – operatiivlähenemine

Otsustav lahing

Otsustava lahingu vormid ja stiilid

Kuidas saavutada otsustavat võitu?

Tänapäevased lahinguvormid ja – käsitlused

Lahingu alternatiivid operatiivtasandil

Laevastiku kohalolu meetod

Laevastikublokaad

KAHEKSAS OSA. Mereülevõimu kasutamine

Mereülevõimu kasutamine

Merelise jõu kuvamine – määratlused

Merelise jõu kuvamise eesmärgid

Dessantoperatsioonid

Operatsioonitasandi manööver merelt

Meritsi baseeruvate juhitavate rakettide strateegiline rünnak kalda vastu

Kaitse merelise jõu kuvamise eest

Merekommunikatsioonide ründamine

Merekommunikatsioonide kaitsmine

ÜHEKSAS OSA. Lähetusoperatsioonid

Tekkelugu ja taust

Määratlused

Lähetusoperatsioonid – poliitiline mõõde

Lähetusoperatsioonid – linnamõõde

Üldised nõuded sõjaväelastele

Lähetusoperatsioonide mereline mõõde

Meritsi baseeruva lähetuse korraldamine – merelised nõuded

Meritsi baseerumine

Järeldused

Postskriptum humanitaarabist

KÜMNES OSA. Mereväediplomaatia

Mereväediplomaatia käsitlemine kirjanduses – kes on mida öelnud

Merevõimu diplomaatiline väärtus

Mereväediplomaatia valdkond

Mereväe kohalolek

Mereväeline pildiloome

Mereväeline sund

Koalitsiooniloome

Mereväediplomaatia tähendus strateegia kujundajate jaoks

ÜHETEISTKÜMNES OSA. Korra hoidmine merel

Sissejuhatus – kord ja mereline julgeolek

Meri kui ressurss

Meri kui veotee

Meri kui informatsiooni hankimise ja vahetamise vahend

Meri kui domineerimisala

Meri kui keskkond

Vajadus korra järele merel

Mereteadlikkuse suurendamine

Merepoliitika loomine

Integreeritud merehalduse arendamine

Poliitika rakendamine – mereväe ja merepiirivalve kaasatus

Kord merel – järeldused mereväele

KAHETEISTKÜMNES OSA. Teooria ja praktika. Aasia ja Vaikse ookeani piirkond

Sissejuhatus

Mereline kontekst

Strateegiline mõtlemine

Sõjalised põhiülesanded

Järeldused Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna kohta

KOLMETEISTKÜMNES OSA. Järeldused

Mere ja merevõimu suhtelise tähtsuse kasv 21. sajandil

Muutuv suhtumine meresse

Rannikuvööndid tähelepanu keskpunktis

Kasvavad ja mitmekesistuvad mereväe ülesanded

Eelseisev mõttetöö

LISAD

Kasutatud kirjandus

Отрывок из книги

Eestlased on ennast ikka maarahvaks kutsunud. See on kummaline, kui arvestada, et elame kohas, mida ümbritseb kahest küljest meri (ja kolmandast suur järv) ning mis asub suure ja iidse ida-läänesuunalise meretee ääres. Tegelikult on osa Eestist, näiteks hansalinnad Tallinn ja Pärnu, aga ka Narva ning saarte ja ranniku elanikud kogu aeg näoga mere poole elanud. Enne Esimest maailmasõda oli Eestis viis merekooli ja rannakülades ehitati purjelaevu. Ka sel ajal leidus neid, kes õhutasid eestlasi merendusele tähelepanu pöörama ja oma asukohast tingitud võimalusi rohkem ära kasutama.

1908. aastal kirjutas hilisem admiral Johan Pitka ajalehes Elu: “Tõesti kurvastav nähtus on, et meie rahva majanduse tundjad, selle asja arendajad ja teenäitajad poole nägemisega on! Ärgu pandagu pahaks ega võetagu vihaks, et nii ütelda julgen, aga võetagu meie kodumaa kaart ette, küllap siis nähakse, et ma asju sugugi liialdanud ei ole, vaid tagasihoidlikult tõtt ütlen. Meie kodumaa suuremat osa piiri puudutab meri, sääl leiduvad järved ja jõed. Et seda tähtsa maa seisukorda rahva majanduses tähele ei panda, on selge, sest kus ja millal on püütud nimetatud tegelaste poolt rahvale sellest selgust tuua ja näidata, kui tähtis üleüldse meie meri ja veeteed on.”

.....

Korra säilitamine merel võib ju jääda süsteemi kaitsmiseks vajalike mereliste võimekuste spektri pehmemasse, rohkem politseitööd meenutavasse otsa. Kuid siiski nähakse selles üha enam üht otsustavat ülemaailmse rahu ja julgeoleku tagajat ning järelikult peaks see pälvima mereväe tuleviku kavandajate tähelepanu. Korra hoidmine merel on tunnistatud kolmandaks postmodernse ajastu mereväe neljast esmaülesandest.

Niisugune avarama iseloomuga mure merede turvalisuse pärast ei ole muidugi täiesti uus, kuid jahmatab tähtsus, mida sellele praegu omistatakse isegi niisuguste riikide mereväes nagu Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik, kelle merestrateegias domineerivad “modernsed” kontseptsioonid.

.....