Оглавление
Gerd Knoll. Ketogeenne toitumine vähi vastu
Sissejuhatus
Arsti juures
1. osa. Miks tuleb toituda ketogeenselt
1. peatükk. Mis on vähk ja mida ta sööb?
Mis on vähk?
Mida vähk sööb? Ja mida ta ei söö?
Täiendavad tervisemõjud
2. peatükk. Süsivesikud, puu- ja köögiviljad – kas need on nii tervislikud, kui arvatakse?
Eksperdid muudavad oma vaateid
„Tervisliku“ energia, fruktoosi ja tärklise halvad küljed
Ei ole vaja karta suhkrutaseme langust
3. peatükk. Ringiga alguses tagasi – vähiuuringute lühike ajalugu
Võid patsientidele
Geeniuuringute Pyrrhose võit
4. peatükk. Nii sõid meie esivanemad
Evolutsioon toimus rasva toel
Väga vähe süsivesikuid
5. peatükk. Kas vähi põhjus on geenides – või hoopis keskkonnas ja toitumises? Kas alistuda saatusele – või näha võimalusi ja leida lootust?
Keskkonnakaitse kehas
6. peatükk. Suhkru ja liigse insuliini vastu
Palju suhkrut veres tähendab suurenenud vähiriski
Võtmeaine insuliin
Põletiku kõrvaldamine
7. peatükk. Tugevdame seda, mis on terve
Ülesehitamine
Patsiendid võtavad juurde
Ekspertide hilinenud mõttevälgatused
8. peatükk. Natuke vähem ei ole piisav
Ketokehad ei meeldi vähirakkudele
Ketogeenne toitumine aitab isegi selliseid patsiente, kelle arstid on tunnistanud juba lootusetuks
9. peatükk. Ja kas see peab siis olema tervislik?
Eilsed tarkuseterad
Vähirakkudele meeldivad banaanid
Toit peab olema rasvarikas, aga kvaliteetne
Kolesterool
Valku – kui palju?
10. peatükk. Suur pluss – liikumine
Algul eneseületus, siis võit
Sportimine ilma süsivesikutest saadava energiata
Mida annab sport?
Õige annus liikumist
Palju aitab kaasa mäng
11. peatükk. Paastumine kui alternatiivravi meetod?
Vähem ravi kõrvaltoimeid
Ketotoitumise korral avalduvad samasugused mõjud kui paastumisel
12. peatükk. Ketokehad kui ravimid
Võihape
Mõjub nagu vähiravim
13. peatükk. Keto – see ei ole imeravi ega posimine!
2. osa. Toitained
Ketoköögi põhialused
Toitained, mida vajavad kõik: rasv, valk, mikrotoitained
Süsivesikud kui toitaine
Süsivesikutega seotud riskid vähipatsiendil
Toitained, millega vähihaige peab olema kokkuhoidlik
Toitained, mida vähipatsient eriti vajab
Kes sööb vähem süsivesikuid, sööb rohkem rasva
Põhitoitained rasv ja toiduõli
Millised rasvad ja õlid?
Milliseid rasvu ja õlisid vältida?
Põhitoitaine valk
Milliseid valke tuleks süüa?
Valkudega varustamine: oluline on kvaliteet
Täiendav toitaine – süsivesikud
Milliseid süsivesikuid võib süüa?
3. osa. Toiduained
Ketogeensed toiduained. Millest saada rasvu ja valku, millega asendada süsivesikuid?
Parimad rasvarikkad toiduained
Jahu ja tärklise asemel: süsivesikuid asendavad toiduained
Elu ehitusmaterjal: tähtsaimad valguallikad
Muud toiduained, mis kuuluvad ketogeensesse kööki
Vürtsid
Kolm põhimõtet ketogeensete toiduainete valimiseks
4. osa. Praktika
Üleminek ketoosi, erijuhud, raskused
Kui on soov ja võimalus ise toitu valmistada
Kui toiduvalmistamine ei paku huvi või selleks ei ole aega või jõudu
Kui soovitakse jääda taimetoitlaseks või veganiks
Kui tekib kahtlus, kas ketogeense dieedi juurde on võimalik jääda
Kui patsient ei saa neelata või kannatab iivelduse või valude käes
Kui magusast on väga raske loobuda
Kui inimesel on mõne toiduaine suhtes allergia või talumatus
Joogid
Alkohol
Kõrvalekaldumised dieedist
Ketogeense dieedi „vähkitekitavad koostisosad“
Mineraalained
Toidulisandid
Ketogeense dieedi alustamine otsekohe
5. osa. Toiduretseptid
Ketoköögist praktikas
Lihtsalt ja kiiresti
Klassikalised road, kuid süsivesikuteta
Desserdid
Joogid, kokteilid
Põhiretseptid
6. osa. Lisa
Näidismenüü nädalaks
Toiduained reisile või tööle kaasavõtmiseks
Süsivesikute arvutamine
Looduslikud suhkrulahused: mesi, agaavimehu, vahtrasiirup
Suhkruasendajad
Gluteen
Vastunäidustused – kellele ketogeenne dieet EI SOBI
„Ma ei saavuta kuidagi ketoosi“ – mis võib olla selle põhjuseks?
Järgmised ülevaatetabelid aitavad teil iga päev valida sobivaid toiduaineid
Kümme armastatuimat toiduretsepti KOLIBRI-uuringu õppeköögist
Brokoli kooresupp lõhega
Lillkapsakarri
Apteegitilligratään
Kurgid ingveriga
Mustika panna cotta
Kirju matjes-heeringa salat
Frangi keedujuust
Ketogeenne obatzda
Rullkõrvitsamuffinid
Mascarpone juustukook
Отрывок из книги
Mitte keegi, kes ise pole selles olukorras olnud, ei suuda ette kujutada, mida tähendab vähidiagnoos. Pärast esimese šoki möödumist esitab peaaegu iga haige kaks küsimust: Mida saavad arstid nüüd minu heaks teha? Mida ma ise saan teha? Püüame selles raamatus vastata teisele küsimusele. Kuigi diagnoos võib olla äärmiselt masendav, ei jäeta kedagi abitult haiguse meelevalda. On hea ja tähtis, et jõuaksite pädevate ja kaastundlike arstide juurde, ent kõiki lootusi ei tohi ainult nendele panna. Päris palju saab ravi kõrval teha ka inimene ise. Mida varem ta sellega alustab, seda paremad on tervenemislootused, võimalused haiguse kulgu positiivselt mõjutada ning väljavaated edaspidigi elada aktiivse ja terve inimese elu.
Päris otsustav osa selles kuulub toitumisele, mis ei peaks kedagi imestama panema. See, mida me sööme, varustab meid toitainetega. Paraku varustab see toitainetega ka kasvajat.
.....
Konstanz ja Würzburg, oktoober 2015
Needki uuringud, mille käigus tõepoolest leiti, et puu- ja köögivilja tarbimine annab eeliseid, osutusid väga tundlikuks veavõimaluste suhtes. Erinevalt EPICust, milles inimesi jälgiti pikka aega ja pandi kõik hoolikalt kirja, põhinesid varasemad uuringud sageli üksnes sellel, et haigeid ja terveid inimesi küsitleti nende minevikuharjumuste üle. Aga kui vähihaigelt küsida, kas ta sõi vähkkasvaja moodustumise ajal rohkem või vähem puu- ja köögivilja, juhtub tõenäoliselt, et ta vastab (olles kuulnud, et puu- ja köögivili on väga kasulik), et ta sõi neid vähe (sest millegipärast pidi ta ju olema haigeks jäänud). Terved inimesed on seevastu ikka valmis uhkustama oma tervisliku elustiiliga ja tuletavad meelde pigem natuke rohkem õunu ja porgandeid, kui neid tegelikult toidulaual on olnud. Sellist veavõimalust nimetatakse kallutatuseks ja eelarvamuslikuks lähenemisviisiks ning selle pärast on juba lugematu arv kalleid uuringuid tulnud paberikorvi visata.
.....
