Читать книгу Kohtupäev - Heiti Talvik - Страница 5

Üks auto mööda vurises.

Tuut-tuut! Maa lillist lõkkas.

Üks auto... Mootor surises...

Tuut-tuut! org vastu rõkkas.

Nahkmütsid. Priske näoke.

Noor frant ja keegi kolmas.

Läks mootor – vurr... kui lõoke!

Tsiuh... saba vaid veel tolmas.

Veel kumas kõrvus hele naer,

siis jälle harras vaikus.

Mäeveerul päikses küpses kaer.

Tuut-tuut! veel eemalt kaikus.

Mind riivas vist üks kerge pilk,

siis tuulde taas kõik loorus.

Mind riivas vist üks kerge pilk.

Tsiuh... nõnda läks mu noorus.

Üks auto mööda vurises,

pääst lennul viis mu meele.

Üks auto... Mootor surises...

Paks tolm vaid jäi ta teele.

1925.