Читать книгу Härra Fox. Sari «Moodne aeg» - Helen Oyeyemi - Страница 5

„Kuule … mis siin toimub?” küsisin. Me olime kohad vahetanud. Mina istusin toolil, lösutades, nagu oleksin sinna kukkunud. Ma eeldasin, et oleme ikka veel minu kabinetis – ma polnud kindel, sest Mary käed olid kindlalt mu laugudele surutud.

„Mary?”

Ta ei vastanud.

„Mis toimub?” küsisin veel kord.

„Mulle meeldiks, kui sa praegu mind ei vaataks,” vastas tema.

„Kas sinuga on kõik korras?”

„Mis sa ise arvad? Pärast seda, mida sa tegid, sina – sa igavene molkus.”

„Kas sa tahad öelda, et need olime meie? Päriselt meie? Mina ja sina? Arst ja tema naine?”

Mary oli tõre. „Jah, jah. Ma vajan paar minutit aega, kui see ülearu tüli ei tee.”

Ma vilistasin „I Can’t Get Started”2, kuni tema sõnad kohale jõudsid. See on mu tugimeloodia, mu varjupaik paljudel arutusetundidel. Ma katsetasin nootidega, venitasin mõne taktiga, ruttasin teistega, kiire, aeglane, kiire, kiire, aeglane, aeglane, aeglane. Mary käte võbelus andis mulle teada, et ta naerab vaikselt. See julgustas. Ma katkestasin kolmanda esituse poole pealt, küsides, kas võin juba teda vaadata.

„Ei, parem mitte …”

Ta ei pidanud mulle ütlema, et see on halb. Öelgem nii: ta oli lähedal, otse minu ees, kuid tema hääl kostis kaugelt ja sootuks teisalt, mu vasakult käelt.

„Kuule – kuidas me jõudsime – see tähendab, kuidas see juhtus? Kuidas me seda tegime? Kuidas see üldse võimalik on? Et me seda koos teeme?”

„See kõik on väga tehniline,” ütles Mary kõrgilt. „Ilmselt ei suuda sa aru saada.”

„Tee proovi.”

„Ma kardan, et see pole lõbus.”

Ma tundsin tema kätest puudust, kui ta need ära võttis. „Ära vaata – ma mõtlen seda tõsiselt,” hoiatas ta. Möödus hetk, ma kuulsin klõpsatust, ja ta tõmbas habinal hinge. Ma hoidsin silmad kinni.

„Mary – lugu lihtsalt läks nii. Ma ei teadnud, et need olime meie. Oleksid sa varem selgitanud, võib-olla …”

„Oi, teadsid küll. Muidugi teadsid.” Tema hääl oli nõrk. „Aga pole midagi. See on mulle paras, kuna ma lasksin sul minna. Järgmine on minu käik, ja võid kindel olla – sulle see ei meeldi.”