Читать книгу Aja jälg kivis. Inglismaa - Helgi Erilaid - Страница 6

Möirgav Briti lõvi tähistab Inglismaad.

Britannia oli pikki sajandeid udude saar, London sudude linn. Muidugi mõjutas see ka inimeste mõtteid, arusaamu ja meeleolusid.

Muust Euroopast kanaliga eraldatud Albionis võõramaalasi ei sallitud, siin peeti lugu Inglismaal sajandite jooksul samaks jäänud kommetest ja traditsioonidest. Džentelmenid pidid oma klubides ja maalossides aega veetma, ratsutama, jahil käima, kriketit mängima ning kokteile, viskit ja džinni jooma. Maaidülli nautivad leedid pidid ratsutama, jahil käima ja kellaviieteed jooma. Siin idealiseeriti kaua „vana head Inglismaad” ja püüti võidelda saareriiki tungivate võõraste ideede vastu.

Samas valitses Briti impeerium pikalt maailma meresid ja ka märkimisväärset osa maismaast. Inglased võtsid kõikidele mandritele kaasa oma kombed, traditsioonid ja keele, Shakespeare’i ja Dickensi keele, millest sai niimoodi maailmakeel.

Kõrkideks ja võimukateks peetud kuivavõitu inglaste sõbralikkus ning täiesti omamoodi huumor on midagi päris võrratut. Ja kas pole tore, et Briti linnade, eriti Londoni tähtsamad hooned, kirikud ja paljud tänavad kannavad ammustest aegadest ikka üht ja sama nime!