Читать книгу Palverännud Tiibeti müstilise Kailaši mäe juurde - Heli Grauberg - Страница 36
Оглавление26
Mis on palverännak
Palverännak on inimajaloo üks vanimaid usulisi tegevusi ja tähendab retke pühasse paika. See võib olla füüsiliselt vaevanõudev, kuid teisalt võib teekond olla tähtsusetu ja oluline on vaid sihtkoht. Palverännak on ka vaimne otsing – aeg palvetamiseks ja endasse süüvimiseks. On ütlemine, et pühapaiga külastamine annab rändurile osa seal olevast väest. Erineva-tel religioonidel on ise sihtkohad: hindud suunduvad Gangese jõe äärde, moslemid Mekasse ja katoliiklased Rooma või hoopis Portugali Fátima külasse. Igale oma.
Rännakul olles saab end kiirest elutempost välja lülitada ja endasse vaadata. See võib olla ka enda proovilepaneku suur seiklus ja võimalus uute inimestega tutvumiseks. Mõned palverännupaigad on vanad ja iidsed, mõned jälle väga uued. Mõnda paika jõuab läbi suurte kannatuste, mõnda väga lihtsalt.
Osa inimesi otsib palverännult inspiratsiooni, kuid mõni ei tea üldse, miks selle tee ette võttis ja järgib lihtsalt oma instinkti. Mõned ootavad pühadest paikadest suuri õnnistusi ehk neile Jumala väe edasikandumist. Palverännak võib olla elumuutev kogemus, kus rändur laseb kõigel vanal minna ja on avatud heale uuele. See on aeg fokuseerimaks, mis on tegeli-kult tähtis ning nägemaks senisest rohkem elu poolt antud kingitusi.
Olen ise palverännakupaikadesse vahel teadlikult sattunud, vahel ka pooljuhuslikult. Hindude palverännuteed on mul ette jäänud Varanasis, Haridwaris, Rishikeshis, Rudraprayagis; kristlaste Taizé klooster Prantsus-maal; budistide pühad palverännukohad Nepalis Lumbinis; katoliiklaste meka Portugalis Fátimas. Lõuna-Inglismaal asuva iidse Stonehenge’i kivi-ringis – pööripäeva öösel selg vastu hiiglaslikku kivimürakat oli minu jaoks ka omaette palverännak ja endasse süvenemise aeg.
Kord kuumusest lõõskava Bangladeshi reisi ajal sain märja seljaga tuule-tõmbe käes veedetud aja eest endale pesuehtsa külmetushaiguse kompoti – parajalt kõrge palaviku, hirmsa nohu ja väsitava köha. Neil aegadel koroo-naviirust polnud ja sestap sai ikka tõbisena pealinna Dhaka vaatamisväär-susi külastatud. Niiviisi täiesti haigena tudisedes astusime Bangladeshi tähtsaimasse hindude Dhakeshwari Mandiri templisse, kust ostsin kaasa värskelt savist meisterdatud poolemeetrise teadmiste, kunsti ja muusika