Читать книгу Siinpool linnuteed - Heli Reichardt - Страница 5

Tagasitee sujub kuidagi iseenesest – nagu oleks juhtimine autopiloodil. Varakevadel ei ummista nädalalavahetuseks maale sõitjad teid ja pealegi on alles laupäeva õhtupoolik, mil suvitajad maakodus veel kojusõidu peale ei mõtle.

„Hea, et ära käisin,” on naine endaga rahul.

Tühjal teel on hea sõita, saab lasta mõtetel omasoodu rännata. Pikas rivis pead kramplikult eessõitjat silmas pidama ja kui see satub olema mingi kuuekümnega veereja, passima kurvilisel ja käänulisel teel teise taga. Ja siis veel need vahele nõelujad – igavene närvide mäng.