Читать книгу Armastades ennast. Teejuht ülitundlikele ja teistele õrna hingega inimestele - Илсе Санд - Страница 5

Õrn hing või ülitundlikkus toob endaga kaasa nii piiranguid kui ka uusi võimalusi. Mitmeid aastaid nägin ma vaid piiranguid. Teadsin, et teatud olukordades ei suuda ma taluda sama palju kui teised. Enne, kui sain teada ülitundlikkusest kui ühest iseloomujoonest, pidasin ennast introverdiks.

Avatud ülikoolis ja mujal koolitusi tehes ütlesin osalejatele, et pauside ajal on mul vaja olla omaette ja puhata. Sellesse suhtuti alati mõistvalt. Alati leidus ka neid, kes tulid minu juurde ja ütlesid, et nendelgi oli selleks vajadus ning kes olid tänulikud, et keegi sellest avalikult rääkis.

Kuigi minu vajadused piiravad mind, on mulle teisal rohkem antud. Minu sisemaailm on väga tootlik. Koolitusi ette valmistades pole ma kunagi tundnud inspiratsioonipuudust. Tänu sellele olen leidnud mooduseid, kuidas teha oma kursused huvitavaks, ja aastast aastasse on inimesed meeleldi käinud minu kursustel.

Paljudel tundlikel inimestel on madal enesehinnang. Meid ümbritsevas maailmas hinnatakse meile omastest iseloomujoontest ja käitumisest sootuks erinevaid jooni. Mõned ülitundlikud inimesed ütlevad, et nad on pidanud terve elu püüdma näida nii „elavaina“, nagu teised seda soovivad. Nad tunnevad, et ainult pensionipõlves on neil lubatud olla aeglane ja mõtiskleda.

Tõenäoliselt on sulle öeldud, et sa ei muretseks nii palju, võtaksid ennast kokku ja õpiksid nautima sind ümbritsevate inimestega samu asju. Kui sind julgustatakse pidevalt olema teistsugune, on sul raske õppida armastama ennast kui ülitundlikku olendit. Võib-olla oled sa proovinud end muuta, vastamaks teiste ootustele. Kui see on nii, tuleb sul õppida endast lugu pidama sellisena, nagu sa oled. Sa võiksid näiteks mõõta ennast kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Sa ei pruugi olla nii produktiivne ja tõhus kui teised, ent tõenäoliselt on see, mida sa teed, väga kvaliteetne. Sa võid jõuda vähem, kuid see-eest lähened asjale sügavuti.

Mitmeid aastaid võrdlesin end teistega ja tundsin, et ma pole kunagi piisavalt hea, ning ma häbenesin seda. Ma olen pidanud nägema enda kallal palju vaeva, et õppida keskenduma sellele, mis on minus varus, mitte sellele, mida ma ei suuda teha.

Tõenäoliselt panevad ka sind ennast muretsema asjad, mis ei tule sul nii hästi välja. Sageli on need kergesti äratuntavad. Võib-olla suudad sa teistega suhelda vaid lühikest aega. Sa märkad seda ja ka teised märkavad: „Sa juba lahkud?“ Ent sa ei pööra tähelepanu sellele, kuidas sa suhtlesid ja uusi tutvusi lõid, ega oska seda hinnata. Ilmselt saavutasid sina mõne tunniga sama palju kui mõni vastupidavam inimene terve öö jooksul.

Ma loodan, et see raamat on abiks ülitundlikele ja õrna hingega inimestele mõistmaks paremini seda, mis meil juba on ja mida me tegelikult suudame.

C. G. Jungi tsitaat

„Sageli rikastab ülitundlikkus isiksust ... Ent keerulistes ja ebatavalistes olukordades muutub selline eelis sageli väga suureks puuduseks, sest rahulikku mõtlemist hakkavad mõjutama valed tegurid. Suur viga on aga suhtuda sellesse ülimasse tundlikkusse kui patoloogilise iseloomuga tegurisse. Kui see oleks nii, peaksime vaatlema veerandit inimkonnast kui patoloogilist.“

(Jung, 1913, lõik 398).