Читать книгу Maalehe tomatiraamat - Ingrid Bender - Страница 2

1. PÄRITOLU. AJALUGU

Оглавление

Tomati kodumaa on Lõuna-Ameerikas, Andides, mis asuvad osaliselt Tšiilis, Kolumbias, Ecuadoris, Boliivias ja Peruus. Tomati esimene ulatuslikum kultiveerimine toimus Mehhikos.

• 16. sajandi algul tõid Hispaania meresõitjad tomati Euroopasse. Tomatit kasvatati Euroopas algul ilutaimena, kuna arvati, et viljad on mürgised. Lõuna-Euroopas hakati seda kultuuri kasvatama ja toiduks tarvitama 16. sajandi keskpaiku, kusjuures Lääne-Euroopa põhjapoolsetel aladel hakati seda kasvatama alles 18. sajandi lõpus.

• 17. sajandil viisid eurooplased tomati Hiinasse, Lõuna- ja Kagu-Aasiasse.

• 18. sajandil viisid eurooplased tomati Jaapanisse ja Ameerika Ühendriikidesse.

• 19. sajandil levis tomat Ameerika Ühendriikides kiiresti ja sajandi lõpul toodeti juba suppe, kastmeid ja ketšupit.

• Arvatavasti 19. sajandi algul jõudis tomat Eesti alale.

• 20. sajandi algul hakkas tomat üha rohkem Eestis levima, kuid viljade omapärase maitse tõttu oli tarbijaid vähe. Ulatuslikumalt hakati uut kultuuri kasvatama 1930.–1940. aastatel. Esialgu kasvatati tomatit eelkõige linnades, seejärel ka edulisemates taludes. Kuni 1954. aastani kasvatati tomatit peamiselt avamaal, edaspidi järjest rohkem katmikalal.

• 1945. aastal algas Eestis tomati sordiaretus Jõgeva Sordikasvanduse (praegu Jõgeva Sordiaretuse Instituut) aianduse osakonnas. Esialgu piirduti vaid avamaal kasvatatava tomati aretusega.

• 1968. aastal alustati Jõgeval katmikalale sobivate sortide aretamisega.

Maalehe tomatiraamat

Подняться наверх