Читать книгу Maalehe tomatiraamat - Ingrid Bender - Страница 4

3.1. Kasvuhoones

Eestis kasvatatakse koduaedades peamine tomatisaak tavaliselt kütteta kasvuhoones. Kõige lihtsam on kasvatada mullas, mida peaks mõnede aastate järel vahetama või vähemalt osaliselt uue mulla vastu välja vahetama. Sõnniku või komposti (eriti sõnniku baasil valmistatud komposti) lisamine parandab mulla omadusi, sealjuures pärsib mullas olevate haigustekitajate levikut ja vähendab vajadust mulla vahetamise järele. Nii võib üle aasta sõnnikut andes või igal aastal mulda komposti lisades kasvatada tomatit ühes ja samas mullas palju aastaid, ilma et seda peaks välja vahetama.

Tomateid saab kasvatada kilest valmistatud rennides

Kui on tomatit võimalik väetada ainult mineraalväetistega, siis suuremas kasvuhoones võib taimi kasvatada pikkades kilest valmistatud rennides kasvuturbal. Taimi väetatakse siis kas igal nädalal või üle nädala kastmisvees lahustatud väetisega.

Väikeses kasvuhoones saab edukalt kasvatada tomatit ka kasvukottides, suurtes ämbrites või mõnedes muudes anumates, mille põhjas on auk liigse vee ärajuhtimiseks. Nõudes olevat kasvusubstraati vahetatakse igal aastal, samuti võetakse igal aastal kasutusele uus kasvukott. Nii hoitakse ära mitmed tomativiljade kvaliteeti vähendavad kasvuhäired. Vana substraadi võib viia komposti.

Sügisel viimaste viljade korjamise järel viiakse kasvuhoonest kõik taimed koos juurte ja toestusnööridega välja, korjatakse kõik mahakukkunud viljad, lehetükikesed ja muud taimeosad mullapinnalt ära ning viiakse kasvuhoonest välja. Vanad taimed ja nöörid hävitatakse. Seejärel laotatakse mullale sõnnik ja kaevatakse samal päeval mulda. Kui muld on liiga kuiv, siis kastetakse, et sõnnik saaks lagunema hakata.

3.2. Avamaal

Kui puudub võimalus tomatit kasvuhoones kasvatada, siis võib seda teha avamaal. Õues küpsenud viljad on väga hea maitsega ja toitaineterikkamad, kui kasvuhoones valminud tomatid. Soojadel suvedel saab avamaal kasvavatelt tomatitelt suurt saaki. Vihmasel ja jahedal suvel jääb saak küll väiksemaks, kuid siis on eriti oluline soe kasvukoht (näiteks päiksele avatud maja lõunakülg), mis võimaldab ikkagi punaseid tomateid ka peenra pealt saada.

Avamaal tomati kasvatamiseks on eriti tähtis õige sordi valik. Reeglina on sobivad sordid madalakasvulised. Kasvatatav sort peab olema tomati-pruunmädaniku kindel ja väga varase valmimisega – siis on loota head saaki. Teatavasti on tomati-pruunmädanik avamaatomati viljade kõige suurem kahjustaja.

Seemned külvatakse aprilli algul ja taimed istutatakse välja juuni algul, kui öökülmad on läbi ja mullatemperatuur üle +15 °C. Parim on istutada õue avanemata õitega taimed, siis juurdumine ei pidurda taime arengut. Istikud on sel ajal umbes 20 cm kõrged. Taimed on soovitatav välja viia nädal enne istutamist, et need saaksid kohaneda uute valgustingimustega. Istutusauk tehakse labidaga, auku kastetakse rikkalikult ja sinna lisatakse täisväetist, komposti või kõdusõnnikut. Pikaks veninud taimed istutatakse sügavalt, vajadusel poolviltu mulda.

‘Terma’ taimed avamaal pärast istutamist

‘Terma’ taimed avamaal 2012. aasta vihmase suve augusti lõpus

3.3. Aknalaual

Esimene võimalus külvi tegemiseks on juba jaanuaris, kui valgust tuleb iga päevaga juurde. Seemne võib külvata väikesesse potti, kus saab taime kasvatada sedavõrd suureks, et istutada see kohe suurde potti, millesse taim alaliselt kasvama jääb. Toatomati taim vajab kasvamiseks kuni 10-liitrist nõud, mille põhjas on auk, sagedast väetamist ja mõõdukat kastmist. Kasvupoti põhja paneme 5–6 cm paksuse liiva- või killustikukihi, mis aitab taimel liigveega paremini toime tulla. Kasvusubstraat peab olema piisavalt õhu- ja toitaineterikas. Sobib hästi mulla ja kasvuturba segu, millesse on lisatud hea toitainetetasakaaluga komposti või sellist spetsiaalset mineraalväetist (püsiväetist), millest toitained aeglaselt vabanevad. Ka kompostist vabanevad toitained pikema aja jooksul, mis tagab taimede hea ja ühtlase varustatuse. Sobivaks kompostiks on näiteks Tori lähistel toodetav ja aianduskauplustes müügil olev hobusesõnnikukompost. Kui on piisavalt suur kasvunõu (pott), siis võib substraadiks võtta ka ainult kasvuturba, mis aga vajab sagedasemat kastmist kui mulla ja turba segu. Kasvuturba eeliseks on aga haigustekitajatest vaba keskkond. Taime ühtlasema veega varustatuse tagab kastmisgeeli lisamine kasvusubstraadile.

Aknalauale sobib sort ‘Varto’, mis talub poolvarju. Taimel on lühikesed sõlmevahed ja valmimata viljad on helerohelised

Toatomati taimele antakse lisaks substraadis olevatele toitainetele koos kastmisveega regulaarselt pealtväetist.

Kevad- ja sügiskuudel on parimaks kasvukohaks lõunapoolne aken. Suvel on lõunaküljel taime ja istikupoti ülekuumenemise oht, mida aitab vähendada poti varjutamine valge paberiga.

Hea hoolduse ja erilise pühendumise korral on võimalik tomatitaime aknalaual või lõunapoolse akna lähedal kasvatada terve aasta ja kauemgi.

Sordi ‘Varto’ taim on toas kasvanud 14 kuud ja annab ikka veel saaki

3.4. Rõdul

Rõdul on samuti võimalik edukalt tomatit kasvatada. Külv taimede ettekasvatamiseks tehakse aprilli algul. Potti istutamisel ja taime(de) hooldusel on samad soovitused nagu aknalaualgi kasvatamise korral. Lõunapoolsel rõdul on vaja taime või taimi hoolikalt jälgida, et pott ei kuivaks läbi. Vähema päikesepaistega rõdule peab valima sordi, mis talub ka poolvarju.

Väikesesse rõdukasti või suuremasse amplisse sobib kääbustomat, mis on kasvult väike.