Читать книгу Atlantise lähistel. Valik luuletusi - Иосиф Бродский - Страница 5

Talv saabus. Vaikseks laulik

ei jäänud, tal mõistus jäi pähe,

hundijälge ta tee peal nähes

männi otsa end kui aulik

rähn-vääristisler lennutab,

et näha pisut laiemalt

ja uurida mustrit selgemalt,

kuis see valevust toonitab.

Jäljepuist mööda teed

lume künkail kirevaks tegi,

kui neiu sängile läbisegi

hommik pildunuks pärlikeed.

Mööda põllumaid ja teid

kandub niite kahusena.

Jaksu Artemiselgi enam

pole kuhjadeks seada neid.

Talv võtab sulgude vahele

elu. Endale pilgu järele

okste narmaread tõmbavad

loomade arvelt, kes varjuvad.

Uus Orpheus välja lehed

suurest kalendrist sikutab,

sõnaraamatut lühendab

bestiaariumi täiendust tehes.