Villa järve ääres

Оглавление

Ira Lember. Villa järve ääres

I Pilved villa kohal

Tee viib järve äärde

Järvesilma villa

Täditütred

Sõbratarid

Rivaalid

Eraõpetaja

Pilved villa kohal

Uued tuuled, uued kombed

Pilved üle maa ja mere

Häving

Luhtunud lootused

Viimased hetked

Võõrad suled

Mahajäetud

II Järvepilgu pansionaat

Sügis järve ääres

Järvepilgu pansionaat

Kellaviietee

Mannerheimi pildi all

Äravahetatud elud

Отрывок из книги

Üks noor neiu kõndis mööda alleed järve äärde ning jõudes järve kaldale, seisatas ja vaatas kui armunu peegelsiledat vett. Ta ju armastaski seda järve, armastas tema vee sillerdust, tema peegeldust ja pidas seda järve oma heaks ja ustavaks sõbraks. Järv oli sõber, kellele sai peale silmsideme ka kõiki oma tundeid välja näidata. Järve ees ei olnud vaja teeselda ega lasta end paremana näida, mis inimeste juures nii oluline oli. Järv ju kannatas kõik välja. Olgu naeru või raevu, isegi nuttu. Teadjate sõnul olevat ennevanasti siia järve nii mitugi noort naist end uputanud, kui mõisahärra nad häbisse saatnud. Või oli see paljas legend? Ehk valvsate emade väljamõeldis, et tütreid kasinaks kasvatada.

See noor neiu, kes juba lapsena selle järvega sinasõber, oli Maret Kolk. Esmatutvus järvega toimus Maretil küll selle järve teises otsas, seal, kus järvesopp ulatus alevisse välja ja kus alevilapsed supelda armastasid.

.....

Heinrich Shwani Aadu respekteeris, nii nagu kogu ümbruskonna rahvas.

Mõne aja pärast müüs Aadu oma väikese vanematelt päritud maja alevikus maha ja kolis linna. Aasta pärast palus ta oma naiselt juba ise lahutust. Siis aga lõi Milde kõhklema, sest kuuldavasti oli mees end linnas tõepoolest kokku võtnud ja ega siis vana arm nii kergesti roosteta. Ja paistis, et Milde oleks nõus isegi mehega ära leppima. Talle tegi aga tuska, et miks mees nüüd lahutust tahtis? Miks ometi? Seal oli kindlasti mõni teine naine mängus! Ja kuigi ta ise polnud Aadut enam nii väga tahtnud, siis teisele ka ei tahaks ega raatsiks oma meest anda...

.....