Читать книгу Tarvis on vaid üht - Isa Pedro Cervio - Страница 6

Oma kirjas tessalooniklastele kirjutab püha Paulus: „Jah, see on Jumala tahtmine: teie pühitsus.”³ Jumal ootab ja tahab, et me oleksime pühad. Kristlastena on see meie eesmärk. Pühadus on meie tõeline õnn. Jeesus ise ütleb meile: „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!”⁴ See on Jeesuse käsk, see on Jumala soov. Jumal on täiuslik, sest Ta on kolm korda püha. Ja see tähendab, et kui me ei saa täiuslikuks, kui me ei saa pühakuks, siis oleme oma elus – nii kristlastena kui inimestena – ebaõnnestunud. Iga päev muretseme ja vaevame ennast paljude asjadega, „aga tarvis on vaid üht”⁵ – Kristusega samastumine on ainus tee õnneni. Ja see on põhjus, miks on nii oluline hästi mõista, mis on pühadus.

Püha Paulus ütleb: „Me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks […] Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas.”⁶ Jeesus tuli maailma mitte ainult selleks, et olla meile heaks eeskujuks, vaid selleks, et me võiksime elada jumalikku elu. Pühadus tähendab saada Jeesuse-näoliseks. Selles mõttes tuletab katekismus meile meelde, et „ristimise läbi sünnime taas Jumala lastena ja me saame Kristuse liikmeteks”⁷. Paulus kirjutab, et meil tuleb „riietuda uue inimesega”⁸. Jeesus on uus inimene. Seega need, kes on vastu võtnud ristimise, on „Kristusega rõivastatud”⁹. Oleme uued inimesed, sest Jeesuse elu on juba meie sees. Nüüd tuleb meil käituda nagu Tema.

Aga kes on Jeesus? Jeesus on Jumala Poeg. Ta on Jumal. Ja kes on Jumal? Johannes vastab meile, et Jumal on armastus¹⁰. Kui me ei unusta seda, siis pole raske mõista, miks Jeesuse uus käsk kõlab: „Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!”¹¹ Armastus on intiimselt seotud pühadusega. Pühadus tähendab armastada nii, nagu armastab Jeesus, meie Jumal – mitte ainult sõnadega, vaid tegudega, sest „ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest”¹². Jeesus on tõeline Jumal ja tõeline inimene. Ta suri ristil meie eest. Oma elu ja oma surma läbi selgitab Ta, mida see tähendab – armastada tegudega. Armastada nõnda, nagu Jeesus armastab – see on meie kristlik kutsumus ja meie elu eesmärk.

Kuid peame tunnistama, et see pole alati lihtne. Tegelikult, kui me peaksime selle sihi saavutamiseks üksinda väeva nägema, siis oleks see kindlasti võimatu. Aga me oleme ristitud ja see tähendab, et me ei ole ega tegutse mitte kunagi üksi. Meie ristimisest alates elab meie südameis Püha Kolmainsus. Nii kaua, kui me elame Jumala armuseisundis, on Isa ja Poeg ja Püha Vaim tõesti meie sees. Kuna meil on Jumala arm, siis saame elada Jeesuse armastuse elu. See on see igavene elu, mida Jeesus lubas evangeeliumis nendele, kes temasse usuvad ning söövad tema liha ja joovad tema verd.¹³

Aga uue elu peategelased ei ole enam meie, vaid Püha Vaim. Miks on Tema nii oluline? Sellele küsimusele vastamiseks peame kõigepealt meelde tuletama, kes on Püha Vaim. Sest mõnikord juhtub, et me ei tea, kes Ta on. Tihti kujutatakse Püha Vaimu tuvina. On tõsi, et tuvi on Püha Vaimu sümbol, aga Püha Vaim on kindlasti suurem kui tuvi. Jeesus nimetab Teda Lohutajaks ja Tõe Vaimuks. Piiblis on Ta „Kristuse Vaim, Issanda Vaim, Jumala Vaim, Kirkuse, Tõotuse Vaim”¹⁴.

Kiriku õpetus seletab: „Armastuse Vaimuna taastab Ta ristitutes Jumala-sarnasuse, mis läks kaduma patu läbi ning laseb neil Kristuses osa saada püha Kolmainsuse elust. Ta läkitab nad tunnistama Kristuse tõest ja suunab nende tegemisi nii, et kõik võiksid kanda „Vaimu vilju” (Gl 5:22).”¹⁵ Püha Vaim on see, kes ehitab, hingestab ja pühitseb meie kristlikku elu. Tänu temale saame Jeesuse sarnaseks. Püha Vaimu abita ei saa me mitte midagi teha. Ta suunab meie tegemisi ja juhib meie siseelu.

Veel olulisem on aga see, et Püha Vaim on armastus Isa ja Poja vahel. Ta on armastuse Vaim. „„Jumal on armastus” (1Jh 4:8.16) ning armastus on esmane and – see sisaldab kõiki edasisi ande. See armastus „on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu kaudu, kes meile on antud” (Rm 5:5).”¹⁶ Nüüd saame aru, miks mängib Ta meie kristlikus elus nii tähtsat rolli. Püha Vaim on see, kes õpetab meid armastama. Ainult Tema abiga saame Kristusega samastuda ning Temaga ühineda.

Püha Vaim, kes elab meie sees, räägib meiega kogu aeg. Palvehetkedel, aga samuti erinevate igapäevaste olukordade läbi, sisendab Ta meile, mida me peame tegema, et armastada nõnda, nagu armastas Jeesus. Ainult siis, kui me järgneme Püha Vaimu juhtimisele, võime saada pühakuks. Ja see on põhjus, miks on hädavajalik õppida Püha Vaimu häält kuulama ja Talle kuuletuma. On tõsi, et ei ole alati kerge Tema häält kuulda. Mõnikord on ka raske seda ära tunda. Aga kui me seda kuuleme ning püüame Tema soovitusi ellu viia, siis õpime palvetama ja uue elu vilju kandma, oleme alati rõõmsad ning teame kahtlemata, et me saame Jumalat usaldada.

Kuid on oluline ka meelde tuletada, et Püha Vaim austab meie vabadust. Ta ei sunni meid kuuletuma. Kui Püha Vaim meile midagi soovitab, siis räägib Ta väga vaikse häälega, sest Jumal ei taha orje, vaid lapsi, kes kuulavad Tema sõna sellepärast, et nad armastavad Teda. Ta tahab, et me oleksime lapsed Jeesuse näo järgi, kes andis oma elu vabatahtlikult armastuse žestina. Seega, iga kord, kui Püha Vaim sosistab midagi meie südamesse, teeb Ta kohe sammukese tagasi ja jääb ootele. Ning tavaliselt ei räägi Ta uuesti seni, kuni me ei tee või ei vii ellu seda, mida ta on meile esialgu öelnud.

Püha Vaim on hea ja kannatlik õpetaja. Ta aitab meid tasapisi, samm-sammult. Kui keegi tahab trepist üles ronida, tuleb tal kõigepealt astuda esimene aste ja seejärel teine. Siseelu toimib samamoodi. Püha Vaim ei anna meile uut ülesannet seni, kuni me ei roni esimesele astmele. Üksnes siis oleme valmis teisele astmele jõudma. Kui me tahame oma kristlikus elus edasi minna, peame Püha Vaimu tähelepanelikult kuulama ning pingutama, et praktiseerida seda, mida ta meil teha palub.

Muidugi, kui me oleme kuulekad ja proovime Tema nõu järgi elada, siis Püha Vaim aitab meid, ja Jumala tahtmist täita ei olegi nii raske, nagu meile mõnikord näib. Liikuma hakkamine sõltub meist, sest oleme vabad, kuid kui ükskord ütleme „jah” ning liigume Jumalaga ühel sammul, siis varem või hiljem me jookseme. Kui esimese sammu astumine paistabki vaevarikas, siis ärgem unustagem, et Jeesus on ka sel hetkel meie kõrval ning oma armuga aitab Ta meil tema nõuetele vastata.

Ent isegi kui püha Vaim kõneleb meiega püsivalt, peame tunnistama, et Ta ei ole ainus, kes meiega kogu aeg räägib. Elame informatsiooniajastul ning oleme terve päeva „ühendatud”. Pealegi, me ei saa lakata mõtlemast ning pidevalt on meil uusi mõtteid ja kapriise. Kuidas aga teada saada, kas mõni mõte on Jumala tahtmine või meie oma kapriis? Selleks peame õppima Püha Vaimu häält ära tundma. Mõnikord see ei ole lihtne, aga siiski on teatud olukorrad või kohad, mille kaudu räägib Püha Vaim meiega väga konkreetselt ja selgelt.

Esiteks, Püha Vaim räägib meiega kümne käsu kaudu. On selge, et näiteks see, kes valetab või varastab, ei täida Jumala tahtmist. Seega, esimene samm Püha Vaimu puhul on alati pidada kinni kümnest käsust.

Teiseks, Püha Vaim räägib meiega igapäevaste kohustuste kaudu, sest meie kohustused on suuresti seotud Jumala tahtega. „Kas sa tõepoolest tahad olla pühak? Täida igal hetkel see väike kohustus: tee seda, mida pead, ja ole haaratud sellest, mida teed.”¹⁷ Jumal tahab, et töötaja hästi töötaks; et ema ja isa oleksid head vanemad. Mis kasu on õpilasest, kes ei õpi? Kindlasti on mõnikord erandlikke olukordi, aga Jumala tahtmine on tavaliselt meie igapäevaste kohustuste poolt.

Kuid vahel ei ole lihtne teada, kas see, mida me tahame teha, käib kokku meie kohustustega või mitte, kas see on Jumala tahtmine või mitte. Terve mõistus ütleb, et nendel hetkedel – eriti tähtsa asja puhul – on oluline küsida. See on põhjus, miks me vajame ka vaimset juhendamist. Püha Vaim räägib väga selgelt vaimsel juhendamisel ja pihi ajal preestri või vaimse juhendaja kaudu. Muidugi ei tähenda see, et preester on Püha Vaim. Ta on ainult Vaimu tööriist. Ning preestrid teavad oma kogemusest, et tihti annab vaimsel juhendamisel Püha Vaim inimestele mõista, mida nad vajavad ning see ei pruugi alati olla täpselt seesama, mida preester ütleb.

Loomulikult räägib Püha Vaim ka sakramentide kaudu. See on üks põhjusi, miks liturgia on oluline. „Liturgias kasvatab Püha Vaim Jumala rahva usku ja teostab „Jumala meistritööd”, Uue Testamendi sakramente. See on Kiriku südames oleva Vaimu soov ja tegu, et me elaksime ülestõusnud Kristuse elust. Kui Ta leiab meis Tema äratatud usu vastuse, leiab aset tõeline koostöö: selle läbi saab liturgiast Püha Vaimu ja Kiriku ühine töö.”¹⁸

Ei tohi unustada, et Püha Vaim kõneleb meiega ka Piibli kaudu. Meil tuleb iga päev Piiblit – eriti evangeeliumit – lugeda. Sealt leiame Jeesuse elu ja selle üle mõtiskledes saame aru, kuidas peaksime igapäevaelus käituma. Kui Pühakirja loetakse Missa ajal, peame eriti tähelepanelikult kuulama – väga sageli tahab Jumal nende pühade tekstide kaudu meile midagi olulist öelda.

Viimaks, Püha Vaim tahab meiega rääkida palvetamise ajal. Sellest räägime järgmises peatükis.

3 1Ts 4:3.

4 Mt 5:48.

5 Lk 10:42.

6 Rm 8:28–29.

7 Katoliku Kiriku Katekismus, nr 1213 [edaspidi: Katekismus].

8 Ef 4:24.

9 Gl 3:27.

10 Vt 1Jh 4:8.

11 Jh 13:34.

12 Jh 15:13.

13 Vt Jh 6:40.54.

14 Katoliku Kiriku Katekismuse Kompendium, nr 138 [edaspidi: Kompendium].

15 Kompendium, nr 145.

16 Katekismus, nr 733.

17 Püha Josemaría Escrivá. Tee, nr 815.

18 Katekismus, nr 1091.