Читать книгу Rikkaks saamise õpik - Jaak Roosaare - Страница 6

2006. aasta suvi, juulikuu. Newton County, Indiana, USA. Osalen viiendat suve Southwesterni tudengite suveprogrammis, müües ukselt-uksele hariduslikke raamatuid. Kell on neli pärastlõunal, kui keeran autoga metsakolkas teest veidi eemal seisva maja juurde viivale kruusateele. Maja näeb välja justkui kombinatsioon tavalisest majast ja vagunelamust – ukse kõrval maas vedelevad katkised laste mänguasjad ja vana jalgratas. Murule on pargitud vana ja porine kastiauto. Koputan uksele ja sõbralik majaperenaine kutsub mind sisse. Elamine ei näe just kõige puhtam välja, kõikjal vedeleb kola ja juhtmeid. Naine lükkab küünarnukiga laua lagedaks ja kutsub oma mehe ja kaks poega minu raamatuid vaatama. Viin läbi oma tavalise tootedemonstratsiooni, ise mõeldes, et kas peaks neile näitama kogu komplekti või midagi veidi odavamat. Sest mulle tundub, et rahadega siin majas lood väga kiita ei ole. Mu peast jooksevad kiiresti läbi küsimused nagu „miks on terve pere juba kell 4 kodus, kas nad tööl ei käigi?”; „miks neil ei ole suurt telekat ega uhkeid autosid?”; „miks on maja väike ja vähe hoolitsetud?” Otsustan siiski näidata oma peamist müügiartiklit, 360-dollarilist raamatukomplekti. „Palju maksab?” küsib majaperenaine minu poole jutu pealt. Üritan seletada, kui kallis tänapäeval kõik haridusega seonduv on ja ütlen arglikult hinna. Naine noogutab pead ja võtab sahtlist tšekiraamatu. Minu nime tšekile kirjutades hakkab ta naerma ja seletab, et nad võivad küll vaesed välja näha, kuid nad oskavad oma rahadega ringi käia ja on palju paremas finantsseisus, kui veidi eemal golfiväljaku ääres lossitaolistes majades elavad pered. Isa patsutab mulle õlale ja soovib edukat suve. Mõned päevad hiljem saan naabritelt teada, et sellele perele kuulub piirkonna üks suurimaid aiandusfirmasid…

• • •

Sageli arvavad inimesed, et rikkus tähendab ülisuurt maja, kalleid autosid ja üldse suurt tarbimist. Osaliselt see kindlasti ongi nii, kuid tegelikkuses on paljud suured kulutajad võlgades ja nende „rikkus” on vaid näiline. Ja küllalt on ka vastupidiseid näiteid, kus justkui tagasihoidlikult elavad inimesed on tegelikult rikkad ja finantsiliselt vabad. Paljud inimesed hakkavad rikkalt elama enne kui nad rikkaks saavad ja tagajärjeks on see, et nad ei saagi kunagi rikkaks.

Mis üldse on rikkus? Kui rääkida rahalisest rikkusest, siis minu jaoks on rikkus eelkõige vabadus. Vabadus teha valikuid nii, et hind ja rahaline pool ei peaks olema kõige tähtsam valikukriteerium. Üks rikkuse definitsioone kõlab järgmiselt: „rikas on inimene siis, kui ta ei pea raha pärast muretsema”. Sellest lähtuvalt on rikkusel kindlasti palju erinevaid tasemeid – rikas võib olla ka vähese rahaga inimene, kui tal on piisavalt väiksed soovid. Rikkus ei ole mingi staatiline number – see on erinevate inimeste jaoks erinev ja muutub ka ajas. Kui ma olin päris väike, siis tähendas rikkus mulle võimalust osta niipalju komme, et ma ei jaksaks neid kõiki ära süüa. Veidi vanemaks saades tähendas rikkus mulle võimalust osta endale hästi uhke auto. Veelgi vanemaks saades muutus rikkus miljoniks euroks pangaarvel, mille intressidest jätkuks, et katta oma igapäevased kulutused. Rikkus on rännak, mitte mäetipp!

Rikkus on ka oskused ja mõtteviis, mitte lihtsalt suur sissetulek või raha pangakontol. Samuti ka vaesus. Küllalt on olnud juhtumeid, kus vaene inimene võidab loteriiga suure summa raha, kuid aasta hiljem on ta veel vaesem kui enne suurt võitu. Kuulsin USA-s raadiosaadet, kus külaliseks oli naine, kes võitis 1,2 miljonit dollarit ning kulutas selle vähem kui aastaga riiete ja ilusate asjade peale. Seejärel juhtus uskumatu lugu ja sama naine võitis uuesti miljoni – ja raadiosaate toimumise ajal töötas ta kiirtoidurestoranis võileivategijana, et oma võlgu tagasi maksta. Anna vaesele rikkus ja peagi on ta veel vaesem kui enne!

Ja vastupidi. Kuulus kinnisvaraärimees Donald Trump kaotas üheksakümnendate aastate alguses kogu oma varanduse ja jäi tohututesse võlgadesse. Legend räägib, kuidas ta hommikul tööle minnes lohutas ukse ees konutavat kerjust: „Miks sa, sõber, muretsed – oled ju minust tervelt 9,2 miljardit dollarit rikkam!” Ometi sai kümne aastaga ligi kümne miljardi (see on kümme tuhat miljonit!) suurusest võlast uuesti sama suur varandus. Rikkus ei ole üksnes varandus, vaid teadmine, et Sa oled võimeline vajadusel uuesti rahalise vabaduse saavutama.

Kuidas rikkust mõõta? Nii naljakas kui see ka ei tundu, siis rikkust ei mõõdeta rahas ega varanduse suuruses, vaid ajas. Ilmselt oleme kõik nõus, et rikkus peaks olema suhteline – 1000 dollarit Gambias on suurem varandus kui 1000 dollarit New Yorkis – ja sõltub mitte ainult inimese varandusest ja sissetulekutest, vaid ka tema kulutustest ja elustiilist. Nagu juba eelnevalt mainitud, on inimene rikas siis, kui ta ei pea raha pärast muretsema. Seega võiks defineerida rikkust kui ajaperioodi, mil inimene suudab oma soovitud elatustaseme katta oma varadega ilma tööd tegemata. Vaatame lihtsat näidet. Oletame, et Juhanil on kogutud 27 000 eurot pangakontole. Iga kuu kulutab Juhan oma elamiskuludeks 1 000 eurot. Lisaks on Juhan naabrimehele võlgu 3 000 eurot, mis tuleb 6 kuu pärast tagasi maksta. Lihtsuse mõttes oletame, et pangakonto intress on täpselt võrdne hindade kallinemisega. Kui rikas on Juhan?

Kui Juhan ei saaks või ei tahaks tööl käia, siis jätkuks tal oma rahast 24 kuuks: (27 000 – 3000)/1000. Seega on Juhani rikkuseks 2 aastat. Pärast kaheaastast jõudeelu peaks Juhan kas hambad varna riputama või uuesti tööle minema. Eelnev arvutus on väga kasulik kõigile, kes plaanivad kunagi pensionärideks hakata – kas Sinu varandus on piisav, et surmani välja venitada?

Kas Sa tead, kui suur on Sinu hetke rikkus? Kui tead, siis ilmselt polegi Sul vaja seda raamatut edasi lugeda. Võid endale õnne soovida ja jätkata oma eesmärkide poole liikumist. Paraku kipun ma pigem arvama, et Sul pole õrna aimugi, kui suur on Sinu rikkus. Miks? Sest umbes 95 % inimestest pole kunagi teinud endale kindlat plaani või tegevuskava rikkaks saamiseks (regulaarne lotopiletite ostmine ei ole veel tegevuskava!) Nii et kui võtad umbes 15 minutit aega ja arvutad minuga koos välja oma rikkuse, oled Sa peagi juba iseenesest rikkaima 5 % inimeste seas. Hakkame pihta!

Esmalt tuleks välja arvutada, milline on Sinu käesoleva hetke rahaline seis. „Sinu” all pean ma silmas mitte ainult Sind kui indiviidi, vaid kogu Su rahalist majandamisüksust. Juhul kui oled abielus ja kasvatad lapsi, siis peaksid ka nendega arvestama. Kui Sinuga koos elavad näiteks Su sissetulekust sõltuvad vanemad, siis peaksid ka nende kulusid arvesse võtma. Sinu eesmärgiks peaks olema saavutada rikkus mitte ainult üksi, vaid kogu oma perekonnaga.

Kas oled omadega plussis või hoopis võlgu? Võta sahtlist harilik pliiats ja kirjuta välja oma hetke varad. Ära pane kirja varasid, mida Sa tegelikult ei ole nõus müüma või mille turuväärtus on väga suhteline (abielusõrmus näiteks). Samuti ei ole mõtet arvesse võtta oma mobiiltelefoni, vanu suuski jms kraami. Ma ei arvestaks ka autot, sest selle hind reeglina järjest väheneb. Kui Sa pole just pensionieelik, siis pole erilist mõtet arvesse võtta ka II samba pensionifondi kogutud raha, sest seda Sa enne kõrget vanust nagunii kasutada ei saa. III samba võid arvesse võtta, sest sealt on vajadusel võimalik raha ka enneaegselt kätte saada.

MÕTTETÖÖ

VARAD

Sularaha

Pangakontod

Pangahoiused

Välja antud laenud

Aktsiad turuhinnas

Võlakirjad turuhinnas

Fondiosakud turuhinnas

Kogutud III samba pensionifond

Kinnisvara turuhinnas

Muud varad

VARAD KOKKU

Järgmise sammuna arvuta välja oma kohustused ja võlad.

KOHUSTUSED

Eluasemelaenu jääk

Auto kapitaliliisingu jääk

Krediitkaardi maksmata jäägid

Võlad (õppelaen, tarbimislaen jms)

Järelmaksud ja muud liisingud

KOHUSTUSED KOKKU

Oma hetke puhasväärtuse saame teada, kui lahutame varadest kohustused.

PUHASVÄÄRTUS

Mis me selle teadmisega peale hakkame? Esmalt tuleks seda numbrit ehk veidi seedida. Mis siis, kui Sinu puhasväärtus on nullilähedane? Või negatiivne? Kuigi oled töötanud ja raha pärast rassinud juba aastaid või aastakümneid. Sel juhul pole Sul samamoodi jätkates ilmselt kuigi suuri šansse rahaliselt vabaks saada. Pead midagi muutma!

Järgmise harjutusena tuleks välja arvutada, kui palju Sa igas kuus raha kulutad ehk kui suured on Su väljaminekud. Enamiku inimeste jaoks on selle väljaarvutamine väga lihtne – piisab kui vaatad, palju Sa kuus palka saad, sest kõik, mis sisse tuleb, kulub ka kohe ära! Kui see kehtib ka Sinu kohta, siis soovitan soojalt Sul võtta ette üks raske katsumus ja sundida ennast oma kulusid ühe kuu jooksul kirja panema. Lähemalt võid sellest lugeda peatükist „Kulude kirjapanek”. Ma tean, et see on raske ja nõuab distsipliini, kuid kas elu lõpuni palgaorjuses rabeleda ja püüda otsa otsaga kokku viia ei ole raske? Luban Sulle, et kui paned oma kulud ühe kuu jooksul täpselt kirja, oled teinud esimese sammu teel rahalise vabaduse poole. Tee seda! Ning alusta juba täna ja kirjuta üles kõik kulud järgmise 30 päeva jooksul!

Eluase (üür/laenumakse, kommunaalid)

Transport (autoliising/piletid, bensiin jne.)

Toit

Väljas söömine/joomine

Riided ja muud tarbekaubad

Meelelahutus

Telefon

Liikmemaksud (trennid, lasteaed, huviringid)

Muud kulud

KULUD KOKKU

Nüüd saamegi välja arvutada oma rikkuse:

PUHASVÄÄRTUS/KUU KULUD/12 = RIKKUS AASTATES

Selleks, et saada rahaliselt sõltumatuks ehk rikkaks, on vaja, et meie rikkus oleks suurem kui meie oodatav eluiga (eeldades et kulutused kasvavad samas tempos meie kapitali tootlusega).

Näiteks oletame, et 40-aastase Jaanuse puhasväärtus on 240 000 eurot (talle kuulub 200 000 eurone maja ja 40 000 euro eest väärtpabereid) ning kuukulud on 2000 eurot. Tema rikkus on seega 10 aastat.

Mida me selle teadmisega peale oskaks hakata? Sisuliselt tähendab see, et kui Jaanus enam rohkem raha ei teeniks, saaks ta oma säästudest elada 10 aastat. Siinkohal tuleks aga arvestada, et puhasväärtuse hulka oleme arvestanud ka elukoha – reaalselt tähendab see, et Jaanus peab pärast elamiskoha müüki kolima tuttavate juurde või kuuse alla (teine võimalus on üürida elamispind, aga siis lähevad jällegi elamiskulud suuremaks). Lisaks on säästudest elamine suhteliselt ebameeldiv, sest toob endaga kaasa koonerdamise ja hirmu, et raha võib otsa saada.

Kokkuvõttes on varade baasil arvutatud rikkus hea teoreetiliselt, kuid praktikas see rikast elustiili endaga kaasa ei too. Oma varasid müües jääd Sa järjest vaesemaks ja mis saab siis, kui oodatud 70-aastase eluea asemel näed ära ka oma 100. sünnipäeva? Õnneks on olemas ka teine võimalus rikkust defineerida ja mõõta. Selleks tuleb tekitada endale passiivne rahavoog. Sisuliselt tähendab see, et lisaks tavatööle tuleb luua endale mingi sissetulek, mis on Sinu põhitööst sõltumatu ehk passiivne. Sellisel juhul oled Sa rahaliselt vaba hetkel, mil igakuine passiivne rahavoog on suurem kui igakuised kulud. Ja seda mitte teoreetiliselt, vaid ka praktiliselt – võid rohkem puhata ja elu muutub vabamaks ning mõnusamaks!

Mis veelgi toredam, passiivse sissetuleku kaudu saavutatud rikkus on igavene. See kandub edasi Sinu lastele ja lastelastele. See aitab Sul katta enda kulud, sõltumata sellest kui kaua Sa elad. Passiivne sissetulek ei hooli, kus Sa viibid või millega Sa parasjagu tegeled. Raha töötab Sinu eest! Just selline rikkus on see, mida me üritame saavutada.

Kõige parem on oma edenemist passiivse sissetuleku rikkuse poole mõõta tabeliga, kus ühel pool on kirjas kulud ja teisel pool passiivsed tulud. Siis on eesmärk kohe silme ees!

Seega, paneme kirja, millised on Sinu passiivsed sissetulekud ja millised väljaminekud. Kuna väljaminekud arvestasime juba eelnevalt kokku, siis alustame nendest. Oletame, et kuus kulub elamiseks 2000 eurot. Nüüd paneme tabeli teisele poole kirja passiivsed sissetulekud. On Sul midagi sinna kirjutada? Kui on, siis oled juba keskmisest eestlasest ees! Kui aga esimese hooga ei oskagi midagi passiivse sissetulekuna kirja panna, pole ka hullu. Loe rahulikult edasi. Käesoleva raamatu eesmärgiks ongi see, et saavutad olukorra, kus passiivsed tulud on suuremad kui kulud.

Kõige tüüpilisemateks passiivset rahavoogu pakkuvateks investeeringuteks on hoiused ja välja antud laenud, kinnisvara ning dividendiaktsiad. Näiteks oled oma vanaemalt pärinud korteri, mille väljaüürimisega teenid 500 eurot kuus. Sellisel juhul on Sinu passiivne sissetulek 500 eurot kuus ja juhul kui Sinu igakuised elamiskulud jäävad sellest madalamaks, oledki rahaliselt vaba.

Rikkuse puhul oleks ka hea eristada erinevaid tasemeid. Kuigi 500 euroga kuus on võimalik ära elada, ei ole selline „rikkus” ilmselt kellelegi eesmärgiks omaette (parem on olla 2000-eurose sissetulekuga vaene, kui 500-eurose sissetulekuga rikas). Nagu eelnevalt rääkisime, on rikkus individuaalne ja sõltub suuresti taustsüsteemist. Et endale selget sihtmärki luua, oleks hea defineerida vähemalt kolm olulist rikkuse taset.

Esiteks, milline on Sinu (ja Sinu perekonna) jaoks minimaalne summa, millega Sa ühes kuus suudad ära katta oma sundkulud. Nendeks kuludeks on näiteks eluase, toit, riided ja transport. Siin pean ma silmas minimaalset elustandardit, mida oled nõus koos oma perega vähemalt paar aastat taluma. Lisaks tuleks siia sisse lugeda ka kõik püsikulud, millest loobumine on keeruline (näiteks lasteaia tasu, järelmaksud jne). Saadud number peaks olema oluliselt väiksem kui Sinu igakuised tegelikud kulud (samas pole mõtet ka liiga äärmusesse minna – vaevalt, et Sa oleksid tegelikult kaks aastat nõus ainult makarone sööma!) Miks see number oluline on? Sest selle saavutamine läbi passiivse sissetuleku on justkui kindlustus, et Sa saad ise oma eluga hakkama. Loomulikult ei plaani me endile sellist minimalistlikku elu, kuid kui mingid halvad stsenaariumid peaksid realiseeruma, on Sul vähemalt kaitseplaan olemas. Seda taset võiks kutsuda ka „hakkama saamise kindlustuseks”.

Teiseks rikkuse tasemeks on summa, millega suudad oma praeguse elustiili juures ilusti ära elada. Mitte külluslikult, mitte pillavalt, vaid nii et saad hakkama ja elu on täitsa tore. Näiteks meie koos abikaasaga saime Mustamäel korteris elades ilusti hakkama 1000 euroga kuus. Pärast lapse sündi kolisime linnast välja maale, mis tähendas kahte autot, ja nüüd saame hakkama 2000 euroga kuus. Me kulutame küll mõnikord rohkem, aga juhul kui meie töökohad peaksid ära kaduma, saaksime siiski ilusti hakkama. Selle taseme saavutamine vähendab oluliselt rahaga seotud hirme ja stressi ning elu läheb lõbusamaks.

Kolmas rikkuse tase oleks selline, et Sinu passiivne sissetulek on piisavalt suur, et katta ära mitte ainult igapäevased elamiskulud, vaid ka säästmisvajaduse. Säästmisest räägime pikemalt raamatu järgmises osas, aga minu eesmärgiks on säästa vähemalt sama palju kui ma kulutan. Seega siis oleks minu järgmiseks rikkuse astmeks 4000 eurot passiivset sissetulekut kuus. Sel juhul saan ma pidevalt kasvatada ka oma väljaminekuid, sest mu passiivne sissetulek järjest kasvab: igal kuul investeerin ma 2000 eurot uute passiivset sissetulekut pakkuvate varade omandamiseks. Nüüd olen ma tõeliselt rikas ja rahaliselt vaba (ning rikkus aina kasvab).

Minu 1. taseme rikkus … eur/kuus

Minu 2. taseme rikkus … eur/kuus

Minu 3. taseme rikkus … eur/kuus